ÜRO aruanne: elurikkuse edasine kahanemine seab inimeste heaolu suurde ohtu ({{commentsTotal}})

Ökosüsteemides on protsessid seotud, nii et kliimamuutused ja veepuudus võivad olla inimkonna jaoks reaalsed ohud.
Ökosüsteemides on protsessid seotud, nii et kliimamuutused ja veepuudus võivad olla inimkonna jaoks reaalsed ohud. Autor/allikas: Daniel Bachhuber/ Flickr Creative Commons

Elurikkuse jätkuv vähenemine seab kõikjal maailmas ohtu majanduse, inimeste sissetulekud, varustatuse toidu ja puhta veega ning elukvaliteedi. Need muutused nõuavad viivitamatut suunamuutust, hoiatavad teadlased mahukas ÜRO koondaruandes looduse olukorra teemal.

ÜRO liikmesriikide poolt loodud valitsustevaheline elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) avaldas 23. märtsil rohkem kui saja riigi 550 teadlase panusega koostatud regioonipõhised aruanded, mis koondavad senise parima teadmise looduse seisundi, seda ohustavate tegurite ja edasiste vajalike tegevuste kohta.

Aruannetes näidati, et nii elurikkus kui ka sellest sõltuvad inimestele eluliselt olulised looduse hüved kahanevad maailma igas piirkonnas aina kiirenevas tempos, seades ohtu kogu inimkonna jätkusuutlikkuse. Et peatada elukeskkonna hävimine, tuleb kohe muuta poliitikas ja ühiskondlikes eesmärkides suunda ning keskenduda majanduskasvu asemel inimeste heaolule laiemalt.

Euroopat ja Kesk-Aasiat käsitlevas IPBES-i aruandes leiavad teadlased, et suures osas Euroopas on looduskeskkonna seisund juba nii palju halvenenud, et see ohustab ka meile elutähtsate looduse hüvede säilimist. Nende seas on näiteks tolmeldamine, mullaviljakuse säilimine, kaitse üleujutuste vastu ja kliimaregulatsioon.

Euroopa elurikkust vähendavad kõige rohkem sellised tegurid nagu intensiivsest põllumajandusest ja metsandusest tulenev elupaikade kadu, põllumajandusest ja mujalt lähtuv keskkonnasaaste, ülepüük ning võõrliikide levik. Aruandes tõdetakse muu hulgas, et Euroopa Liidu põllumajanduse toetamise skeemid soodustavad jätkusuutmatuid põllumajanduspraktikaid, millel on olnud elurikkuse hävimises juhtroll.

"Samal ajal kui aruanne vastu võeti, tuli Prantsusmaalt teade, et viimase 15 aasta jooksul on kadunud kolmandik nende põllulindudest. Sarnases suurusjärgus muutused iseloomustavad ka teisi Euroopa riike, sealhulgas Eestit. Võrreldes eelmise sajandi esimese poolega on kadunud või peaaegu hävinud üle 95% liigirikastest niidukooslustest ja kaks kolmandikku soodest, ning vaid 2% meie metsadest saab pidada vanadeks loodusmetsadeks. Kuigi meil on ka positiivseid arengutendentse, tuleb pidevalt teateid oluliste liigirühmade elurikkuse kokkuvarisemise kohta ja need teevad äärmiselt suurt muret," ütles aruande üks autoritest, Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm.

Helm rõhutas, et teadlased näevad ka lahendusi: "Kui tahame oma head elukvaliteeti säilitada, peame hakkama looduse eest paremat hoolt kandma. Teadmised selleks on olemas, kuid viivitamiseks enam aega ei ole. Elurikkuse kao peatamine ja keskkonnaseisundi parandamine peab saama peavooluteemaks ka Eesti ühiskonnas ja poliitikas. See peab saama eesmärgiks, mille poole liigume põllumajanduses, metsanduses ja energeetikas ning millele toetub tark ja jätkusuutlik majandus."

Aruanded, mille valmimisele aitasid peale teadlaste kaasa valitsused, valitsusvälised organisatsioonid ja kohalikku pärimusteadmust kandvad kogukonnad, on kinnitanud 129 riigi valitsuse esindajad, sealhulgas Eesti valitsus.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: