Rahvusvahelise teadlasrühma tehtud ülevaateuuringust selgub, et harrastuskalurite püütavate merekalade hulk on 60 aastaga maailmas enam kui kolmekordistunud. Seejuures on viimastel aastatel eriti järsult kasvanud haikalade harrastuspüük.

Dirk Zeller Lääne-Austraalia Ülikoolist ja ta kolleegid otsustasid uuringu ette võtta, sest seni kalastusmahtude kohta avaldatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetes kajastub peaaegu eranditult ainult kaubanduslik kalastus.

Nii kogusid nad ise kokku, kust aga said, andmeid harrastuskalastuse mahtude kohta 125 merepiiriga riigis.

Eesti kohta näiteks said nad, nagu ajakirjas Frontiers in Marine Science kirjutavad, andmeid ajavahemiku 1991—2007 kohta kahe teadusuuringu põhjal. Selle aja jooksul, kirjutavad nad, püüdsid Eesti harrastuskalurid ligi kolm ja pool tonni merekala.

Okupatsiooniaja ehk nagu nad väljenduvad, "USSR times" kohta eeldasid nad, et siis harrastuskalapüüki merel ei toimunud, sest see oli ebaseaduslik.

Nii nad need andmed kogu maailmast kokku lappisid, ja kus häid andmeid ei olnud, püüdsid anda hinnangu.

Tulemuseks said Zeller ja kolleegid, et harrastusliku merekalapüügi maht on kasvanud 280 tuhandelt tonnilt 1950. aastate keskpaigast kuni 900 tuhande tonnini aastal 2014, seega rohkem kui kolm korda. Hilisemaid aastaid uuring ei käsitle.

Silma paistab, et haide ja raide harrastuspüük on eriti just alates 1990. aastast kasvanud veelgi järsumalt kui teiste kalade püük ja moodustab nüüd tervelt 6 protsenti kogu maailma merekalade harrastuspüügi mahust.

Zeller ja kaasautorid mainivad, et kuigi harrastuskalurid lasevad tihtipeale püütud haikala uuesti vabadusse, on tulemused ikkagi kurvad, sest ühe varasema uurimuse järgi sai konksu otsa jäänud ja uuesti vabaks lastud noortest vasarhaidest suurem osa ikkagi surma enne suguküpseks saamist.

Zeller ja ta kaaslased loodavad, et nende uuring annab mõnelgi maal uut hoogu harrastus-merekalapüügi andmeid senisest hoolsamini koguma hakata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.