Kalafarmides ujub tihedalt koos mitusada tuhat lõhet. Vähemalt mõnda aega on nii kalakasvatajal kui ka kalal sama eesmärk: et kala oleks terve, sööks ja kasvaks kiiresti. Selleks on vaja tagada kaladele kasvukeskkond, kus stress on väike, parasiidid ei ohusta kalade tervist ning toitu on piisavalt. Stressis ning haige kala ei söö ega kasva ega too kalakasvatajale kasumit.

"Kui tahta kalade käitumist nende loomulikus olekus tulemuslikult jälgida, on vaja tehnoloogiat, mille abiga jõuda kalafarmi igasse soppi, kuhu võivad olla peitunud näiteks ka tõrjutud isendid," ütleb Tallinna Tehnikaülkooli biorobootika keskuse juhataja professor Maarja Kruusmaa. "Tuleb jälgida, kas toitmisel jõuab sööt kõikide kaladeni või ainult agressiivsemate alfa-isenditeni, kas kaladel on parasiite ning muidu terviseprobleeme ja nii edasi."

Tavaliselt jälgitakse kalakasvatussumbas toimuvat kas tuukrite või allveerobotite abil. Tuukrite töö on aga kallis ja mis peamine, kalad kardavad sissetungijat, mistõttu ei saa neid jälgida nende loomulikus olekus. Paraku on sama probleem ka traditsiooniliste suurte allveerobotite kasutamisel.

Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ning Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikooli teadlased koostöös uurimisinstituudiga SINTEF ning ühe maailma kõige suurema kalakasvatusfirmaga SalMar korraldasid probleemi lahendamiseks katseid. Nende eesmärk oli kindlaks teha, milliseid uurimisroboteid tuleks kasutada kalade jälgimiseks kalade loomulikus olekus. Katsetes analüüsiti ja võrreldi kalade käitumist tuukri ning erinevate robotite juuresolekul. Nii püüdsid uurijad tuvastada, millised tunnuseid tuleks robotite juures arendada elusloomade tõhusamaks jälgimiseks.

Tehtud katsete tulemused näitasid, et kalad käituvad väga rahulikult ja loomulikult just väikese ja aeglaselt liikuva Tallinna Tehnikaülikooli biorobootikateadlaste leiutatud kilpkonnaroboti U-CAT juuresolekul. Tavaline tööstuslik allveerobot peletab kalad kaugemale ning sunnib kiiresti põgenema. Tuuker aga ei pääse kaladele üldse piisavalt lähedale, et neid vee all jälgida. Samas jõuab U-CAT kalakasvatuses kaladele kõige lähemale ning tema kaudu saab nende olukorra kohta kõige enam väärtuslikku infot.

Uurimise tulemusena koorus välja teisigi kasulikke juhiseid loomade jälgimiseks mõeldud robotite arendamiseks. Näiteks selgus, millist värvi või millise liikumisviisiga peaks robot olema või kuidas ta peaks liikuma.

Professor Kruusmaa sõnul on aastakümneid keskendutud kitsalt roboti ja inimese vahelise suhtluse uuringutele. "Robotite ja loomade omavaheline koosmõju ja suhtlus on seni peaaegu läbi uurimata teema. Ometi on sellel valdkonnal üsna suur praktiline tähtsus: see aitaks paremini korraldada keskkonnaseiret, automatiseerida põllumajandust ning ehitada eluslooduse uurimist hõlbustavaid roboteid," ütleb ta.

Kalakasvatus ise on enam kui kolme miljardi dollarilise käibega pidevalt kasvav tööstusharu. Turuosalt ületab see maailmas looduslikku kalapüüki.