Seaduse käsi jääb veebis müüdavate roomajate kaitsmisel lühikeseks
Tänapäeval saab veebist osta kolmandikku maailma roomajaliikidest, keda müüakse nii moetööstusesse kui ka lemmikloomadeks. Paraku ei reguleeri rahvusvahelised lepped nendega kauplemist kuigivõrdki, selgub värskest uuringust.
Tänapäeval võib internetiavarustest osta nii ebaseaduslikult püütud ninasarvikute, tiigrite kui ka soomusloomade kehaosi ja elundeid. Roomajatega on lugu veel hullem, sest veebis on müügil 36 protsenti ehk üle kolmandiku kõigist maailma roomajaliikidest. Sestap leiab müügilt ka ohustatud liike: näiteks täpilise kilpkonna, kes on maailma väikseim kilpkonn, ning Seišellide tiigerkameeleoni.
Suuremas osas kaubanduspiirangutest vaadatakse paraku roomajatest mööda. Maailma elusloomakaubandust reguleerib Ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES). Tegu on üleilmse leppega, mis peaks kaitsma müüdavaid liike üleekspluateerimise eest.
Nüüd näitab värske uuring, et veebis müüdavatest roomajatest kolm neljandikku kuuluvad liikidesse, mida CITES ei kaitse. Elusloomakaubanduse arenedes on hakatud aga ka CITESis kaetud liike ebaseaduslikult püüdma ja müüma.
Roomajatega kaubitsetakse ennekõike kahel põhjusel. Esiteks kasutab nende nahku moetööstus, mistap on roomajanahad CITES-is kõige paremini reguleeritud. Laialt müüdavatest krokodilli-, aga ka mao- ja sisalikunahkadest valmistatakse kõikjal maailmas saapaid, käekotte, kellarihmu ja muud taolist. Teiseks müüakse roomajaid palju väiksemas mastaabis "isiklikuks tarbeks", näiteks lemmikloomadeks.
Kahepalgeline elusloomaäri
Esmapilgul võib tunduda, et siin-seal mõne üksiku roomaja müümine pole probleem. Paraku on elusloomakaubandus üleilmne nähtus, ütleb Northumbria Ülikooli kriminoloog Tanya Wyatt.
Igal aastal tehakse maailmas kümneid kui mitte sadu tuhandeid roomajamüügi üksiktehinguid. Arvestades selle kaubanduse aasta-aastalt kuhjuvat mõju, ähvardab väiksemaarvulisi roomajaliike väljasuremine. Nõudlus haruldaste ja ainulaadsete lemmikloomade järele annab probleemile vaid hoogu juurde.
Sageli pakutakse olukorra lahenduseks roomajate kasvatamist farmides, kuid see toob kaasa omad probleemid. Varem on nime poolest roomajaid aretavad ja kasvatavad farmid tegelikult oma loomi ebaseaduslikult loodusest püüdnud. Sellist varjatud tegevust on raske kontrollida, kuni pole kehtestatud ühtseid praktikaid roomajate tarneteekonna täielikuks tuvastamiseks.
Ühtlasi mõjub vangistuses pidamine roomajate heaolule äärmiselt halvasti. Karusnahatööstus on julm, sest loomi hoitakse sageli ebahügieenilistes tingimustes ning surmatakse ärkveloleku pealt ehk nülitakse elusalt.
Lemmikloomatööstuse heaks kasvavatel roomajatel ei lähe kuigi palju paremini. Loomad surutakse väikestesse karpidesse ja lennutatakse muu kauba hulgas kõikjale üle maailma. See tähendab, et iga roomaja peab mitu päeva toidu ja veeta kõikuvatel temperatuuridel hakkama saama. Lõpuks ei garanteeri aga keegi, et uus omanik neid paremini kohtleb.
Nõudlus roomajatest lemmikloomade järele on suurim Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Siinkohal saaks kaubandust vähendada, tutvustades just neis riikides elusloomakaubanduse halbu tagajärgi.
Äsjane uuring heidab valgust teistelegi elusloomakaubanduse varjukülgedele. Näiteks ei teata siiani täpselt, kui suur osa roomajate kehaosi müüakse maha ravimikoostisosadeks. Ühtlasi osutab see vajadusele luua elusloomadele ühtne kaubandusregulatsioon.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.
Toimetaja: Airika Harrik