Äsja valminud raportis nimetatakse arvukuse langust "katastroofiliseks" ning märgitakse, et see ei paista aeglustuvat. Ühtlasi hoiatavad uurijad raportis, et inimkond hävitab loodust ennenägematul kiirusel, vahendab BBC News.

Maailma looduse fondi (WWF) tegevjuhi Tanya Steele'i sõnul viivad metsapõletamine, kalade ülepüük ja puutumatute alade hävitustöö eluslooduse liigirikkuse vabalangusesse. Ta lisab, et vastukaaluks saadab loodus inimkonnale hädasignaali.

Millest kõneleb statistika?

Äsjases raportis vaatlesid looduskaitseteadlased üle maailma pea 4400 eluslooduse liiki nende loomulikes elupaikades. Nad märkasid, et alates 1970. aastast on üle 20 000 imetaja-, linnu-, kahepaikse-, roomaja- ja kalapopulatsiooni vähenenud keskmiselt 68 protsenti.

Londoni zooloogiaühingu looduskaitsejuhi Andrew Terry sõnul viitab langus selgelt, et inimtegevus kahjustab loodust. Kui midagi ei muutu, kahaneb elurikkus maailmas kahtlemata edasi, hoiatab ta ning lisab, et eesootav väljasuremislaine paneb ohtu meie ökosüsteemide terviklikkuse. Samas sõltuvad samadest ökosüsteemidest ka inimesed ise.

Raportis kirjutatakse veel, et ka koroonaviiruse pandeemia annab karmilt märku inimese ja looduse seotusest. Elurikkuse vähenemine ja üleilmsed pandeemiad tekivad samal põhjusel: inimene võtab loomadelt elupaiga ning kaupleb nendega elusloomaturgudel.

Raportis esitatud mudel näitab, et kui suurendame looduskaitse alast tegevust kohe ning muudame oma toidutootmis ja -tarbimisharjumusi, võime elurikkuse langustrendi peatada või isegi tagasi pöörata.

Suurbritannia saatejuhi ja loodusteadlase Sir David Attenborough'sõnul võib inimese ajastu ehk antropotseen osutuda pöördepunktiks, mil inimene saavutab loodusega koos elades tasakaalu. Selleks peab inimene muutma nii oma toidu- ja energiatootmist kui ka ookeani- ja materjalikasutust, kuid ennekõike suhtumist. Kui praegu näeb inimene loodust toreda valikuvõimalusena, siis edaspidi võiks Attenborough' sõnul loodusest saada inimese suurim liitlane planeedil tasakaalu saavutamisel.

Kuidas mõõta looduse kaotusi?

Teadlased kasutavad maakera elurikkuse mõõtmiseks erinevaid meetodeid. WWF värske raporti jaoks koostasid uurijad indeksi, mis näitab, kas eluslooduse arvukus tõuseb või langeb. Indeks ei näita samas, mitu liiki täpselt kaob või välja sureb.

Indeksi järgi kaob enim liike troopikavööndist. Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere saartel langes elurikkus poole sajandiga koguni 94 protsenti. Tegu on suurima langusega maailmas, mis kätkeb endas ohte paljudele roomaja-, kahepaikse- ja linnuliikidele.

Ühtlasi mudeldasid teadlased andmete põhjal seda, mida peaks inimkond languse peatamiseks ette võtma. Selgus, et esmajoones peab inimkond  muutma oma toidutootmist ja -tarbimist. Sealjuures on oluline vähndada toiduraiskamist ja eelistada väiksema ökoloogilise jalajäljega toiduaineid.

Mida räägivad looduse kaotustest teised mõõtmised?

Kahe aasta taguses WWFi koostatud indeksis hinnati, et elurikkus on aastatel 1970–2014 langenud 60 protsendi võrra. Kahe aastaga on langustrend muutunud kaheksa protsenti järsemaks, sest uuritud liike on juurde tulnud. Täpsemalt vaadeldi tänavuses raportis 400 liiki ja 4870 populatsiooni rohkem.

WWFi raport on aga vaid üks paljudest looduse olukorrale antavatest hinnangutest. Väljasuremise kohta kogub andmeid ka Rahvusvaheline looduskaitseliit (IUCN). Nende arvutuste järgi ähvardab väljasuremine enam kui 32 000 liiki mõõdetud 100 000 liigist.

Samas leidis rahvusvaheline teadlaste paneel 2019. aastal, et lähikümnenditel võib välja surra umbes miljoni liiki: 500 000 looma- ja 500 000 taimeliiki.

ÜRO avaldab peagi ka enda hinnangu maailma looduse seisundile.