Teadlased, kes on analüüsinud andmeid peaaegu 20 000 õistaimeliigi kohta, väidavad, et troopikas kulgeb neil evolutsioon üldiselt palju aeglasemalt kui parasvöötmes.

Taimerühm, millele nad keskendusid, on rosiidid, mis hõlmavad umbes veerandi õistaimeliikidest. Nende hulka kuulub nii roos kui ka tammepuu. Aknast välja vaadates, veel enam õues kõndides võime olla päris kindlad, et mõnda rosiidi ikka märkame.

Rosiidid pärinevad umbes saja miljoni aasta eest, algselt just troopikast. Uute liikide teke ses rühmas on eriliselt hoogustunud aga viimase 15 miljoni aastaga, mil kliima on olnud jahedam ning parasvöötmelise kliimaga alad on laienenud.

Miao Sun Florida Ülikoolist ja Ryan Folk Mississippi Ülikoolist kirjutavad koos kolleegidega ajakirjas Nature Communications, et tänapäeval on rosiidide liigiline mitmekesistumine väljaspool troopikat hoogsam kui troopikas. Troopiliste vihmametsade liigirikkus aga ei põhine mitte niivõrd uuema aja evolutsioonil, kui asjaolul, et varem tekkinud liigid veel püsivad.

Teadlased valisid lähemaks uurimiseks välja just rosiidid, sest neid kasvab peaaegu kogu maismaal. Nende sekka kuulub muu hulgas ka suurem osa parasvöötme lehtmetsade puid.

Et rosiidide mitmekesisus hakkas kiiresti kasvama just kliima jahenedes, on teadlaste arvates karta, et kui kliima peaks taas pikemaks ajaks soojenema, siis võib nende liigiteke aeglustuda.

Sun, Folk ja kolleegid jõudsid oma tulemuseni suure hulga varem kogutud geeniandmete ja leiukohamärkmete põhjal, millest koostatud suurt tabelit nad siis arvutiskriptide abil analüüsisid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.