Säästlik metsaraie säilitab aastakümnetega männimetsa liigirohkuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Männi-soomussamblik.
Männi-soomussamblik. Autor/allikas: caspar s/Wikimedia Commons (CC BY 2.0)

Aastakümneid väheintensiivsel viisil majandatud männimetsas kasvab soontaimi, samblaid ja samblikke pea sama palju kui puutumatus männikus. Ehkki lageraie matkib looduslikke pikselöögipõlenguid, soovitavad Eesti loodusteadlased oma uuringu põhjal katsetada nõmme- ja palumännikutes näiteks turberaiet.

"Lageraie on kõige odavam ja kiirem puidu varumise ja metsa uuendamise viis. Kui metsaomanikul ei ole esikohal rahaline tulu ja ta ei soovi metsamaastiku järsku muutust, siis võiks rakendada alternatiive," ütlevad Tea Tullus ja tema värske uuringu kaasautorid.

Uuringus vaatlesid Eesti loodusteadlased, kuidas mõjutab aastakümneid väldanud väheintensiivne metsamajandamine männimetsade liigirikkust. Täpsemalt võrdlesid nad soontaimede, sammalde ja samblike liigirikkust puutumatutes ning 70 aastat väheintensiivselt majandatud männikutes.

Uurimisrühm vaatas läbi 25 nõmme- ja palumetsa prooviruudud ehk 10 x 10 meetri suurused maalapid. Neist aladest viies polnud viimase 70 aasta jooksul raiet tehtud, ülejäänutes oli rakendatud erineval määral harvendust, valik- või turberaiet. Prooviruutude analüüs näitas, et mõlemat tüüpi männikutes kasvas soontaimi, samblaid ja samblikke sarnasel määral. Tulemuse pinnalt soovitavad uurijad metsamajandajatel võimalusel rakendada vähintensiivseid raieviise, seda eriti asulate lähedal ning puhke- ja kaitsemetsadest puidu varumisel.

Seitset sorti raievõimalusi

Metsakeskkonda järsult muutva lageraie ning puuliikide koosseisu kureeriva valgustusraie kõrval on metsaomanikel valida terve rea alternatiivsete ning vähem intensiivsete raieviiside vahel.

Üks võimalus küpset metsa säästlikult pikema ajajooksul uuendada, on kasutada turberaiet. "Turberaiet võib teha, harvendades küpset metsa ühtlaselt üle pinna, et uued puukesed saaksid kasvama hakata. Siis nimetame seda aegjärkseks raieks," seletavad autorid.

Häilraie käigus teeb majandaja uutele puudele väikesi lagendikke, veerraie käigus langetab ta vanametsa kitsaste ribadena. Mõne korra võib puistu raietsüklis rakendada ka harvendusraiet, kus maha võetakse looduslikus konkurentsis naaberpuudele allajäänud nii elusaid kui ka juba surnud puid, jättes nende paremate omadustega liigikaaslased kasvama.

"Võib katsetada ka Kesk-Euroopas levinud valikraiet ja püüda majandada metsa püsimetsana," lisavad uurijad. "Paraku on põhjala puuliigid valgusnõudlikud ja metsamullad vähem viljakamad ning vanade puude all sobilikku uuendust saada ei pruugi õnnestuda."

Tea Tullus ja kolleegid täpsustavad, et kuigi lageraiel on kehv maine, taastuvad taimekooslused ka pärast seda. Lageraie käigus kadunud liigid "kolivad" naaberpuistutest tagasi, kuid see kolimine võtab kõvasti rohkem aega. "Tehtuna väikeste lankidena on lageraie paraku sobivaim viis põhjamaades valguslembeste puuliikide puistute uuendamisel, sest imiteerib ilma inimkonna mõjuta looduses toimuvaid pikselöögist tekkivaid põlenguid," ütlevad autorid.

Kui rikas on meie männikute liigistik?

Teadlased keskendusid männikute prooviruute uurides soontaime-, sambla- ja samblikuliikidele. Kokku leidsid nad 25 ruudust 35 soontaimeliiki, 41 samblaliiki (seitse helviksambla- ja 34 lehtsamblaliiki) ja 78 samblikuliiki.

Soontaimedest kasvas kõigis uuritud männikutes harilikku pohla ning 24 ruudus ehk pea kõikjal harilikku mustikat.

Lehtsammaldest kasvas kõikjal harilikku palusammalt ja peaaegu kõikjal harilikku laanikut. Helviksammaldest kohtas enim ehk 13 ruudus erilehist kammtupikut, mis kasvas kas kõdupuidul või eluspuude tüvealustel.

Harilik laanik. Autor/allikas: Tigerente/Wikimedia Commons (CC BY-SA 3.0)

Tavalisemad suursamblikud uuritud männimetsades olid harilik ja toru-hallsamblik, naaskel-porosamblik ja harilik karesamblik ning pisisamblikest sile liudsamblik. Need liigid olid olemas kõigis 25 prooviruudus. "Mitmeid liike, näiteks kollast lagusamblikku, sõrmjat porosamblikku, trepp-soomussamblikku ja jahu-löövesamblikku leidsime 24 või 23 prooviruudus," sõnavad autorid.

Kohatud liikidest viis olid kas kaitse all, kuulusid punase nimekirja ohukategooriasse või olid vääriselupaiga tunnusliigid. Kõigile neile kriteetriumitele vastab autorite sõnul kaheksas prooviruudus kohatud väärtuslikuks peetud liik männi-soomussamblik. Viimane on II kaitsekategooriana looduskaitse all, ohualdis 2019. aasta samblike punase nimestiku järgi ning sambliku leiab ka vääriselupaikade tunnusliikide loendist. Uurijad liigitasid kohatud väärtuslikeks liikideks veel kareda porosambliku, jahu-hallsambliku, kännukatiku ja soontaimedest roomava öövilke.

Roomav öövilge. Autor/allikas: Hans Hillewaert/Wikimedia Commons (CC BY-SA 3.0)

Liigirikkus sõltub majandamisest, mullast ja valgusest

Teadlased leidsid 25 erineva raieajalooga prooviala põhjal, et männikutes rakendatud väheintensiivsed raieviisid ei mõjutanud üldiselt soontaimede, sammalde, samblike ja väärtuslike liikide liigirikkust. Samas ilmnes, et männitüvedel kasvavate epifüütsete (teise taime peal kasvavate – toim.) samblike liike oli korduvalt raiutud puistutes vähem.

"Lisaks täheldasime raie negatiivset mõju kahe tavalise okaspuudel kasvava varjusambliku liigi ohtrusele," märgivad uurijad. "Ilming on tõenäoliselt seotud nende samblike ökoloogiliste nõudlustega." Kõnealused varjusamblikud eelistavad varjulisemaid ja niiskemaid mikrokasvukohti. Metsa harvendamine suurendab veeaurumist puutüvedelt ning kasvukoha üldine niiskustase alaneb.

Samblike liigrikkuse tagab ka mitmekesine kasvupind: lagunev kännu- või lamapuit (maha langenud puud – toim.) ning mändide vahel kasvavad lehtpuud nagu arukask ja pihlakas. Palju sõltub ka mulla pH-tasemest ning valgusest.

"Valguse mõju samblike liigirikkusele on mitmetine – kui maapinnal kasvavate samblike (eelkõige põdra- ja porosamblike) liigirikkus suureneb valguse suurenedes, siis mõnede puudel kasvavate liikide arvukus väheneb," kirjeldavad autorid. Nad eeldavad, et mõjuerinevused tekivad kättesaadava valguse ja niiskuse tasakaalu einevustest.

Autorite sõnul mõjutas valguse hulk lisaks samblikele ka samblaid, keda kasvas rohkem varjulisemates prooviruutudes. Nad järeldavad, et nii sammaldele kui ka samblikele, aga üldisemalt erinevatele organismirühmadele tagab liigirkkuse erinevate omadustega kasvupindade olemasolu ja puistute struktuuriline mitmekesisus.

Artikkel ilmus ajakirjas Canadian Journal of Forest Research.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: