Samblikud jäävad ellu ka avakosmoses

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi samblikeuurija Polina Degtjarenko Autor/allikas: Eestimaa Looduse Fond

Samblike järgi saame hinnata, kui puhtas keskkonnas me elame. Mõned samblikud on aga nõnda visad, et suudavad ellu jääda ka avakosmoses, kirjutavad Tartu Ülikooli samblikeuurijad Polina Degtjarenko ja Piret Lõhmus.

Samblikud on omapärased olendid, kes vastupidiselt sageli levinud arvamusele pole ei samblad ega ka muud taimed. Nad on hoopis seened, kes elavad vastastikku kasu toovas kooselus mikrovetikate või tsüanobakteritega. Selle kooselu tagajärjel tekib sambliku keha ehk tallus. Võib öelda, et samblikuks olemine on üks seene võimalus toituda ja nõnda erinevates keskkonnatingimustes ellu jääda.

Maailmas on teada umbes 13 500 ning Eestis tuhatkond sellist seeneliiki, kes suudavad moodustada samblikke. Samblikke leidub kõiksugustel pindadel, nagu näiteks puukoorel, kividel, maapinnal, isegi õue seisma unustatud klaasil või plastikul. Võib öelda, et neid kasvab igal pool üle Eesti. Paljud neist ei hakka aga kergesti silma, sest nende tallus on õhuke kirme. Kolmandik Eesti samblikest on aga nn suursamblikud, kes on paremini märgatava põõsasja või lehtja kasvuvormiga. 

Samblikud imavad toiduks vajalikke mikroelemente otse õhust, seda kogu oma keha pinnaga. Sestap on nad õhupuhtuse suhtes üsna tundlikud ja paljud liigid kaovad seetõttu paikadest, kus on suur happeline õhureostus või hoopis tolmusaaste. Seega, samblike abil saame öelda, kui puhtas keskkonnas elame. Mõned samblikud on aga nõnda visad, et suudavad ellu jääda ka avakosmoses.


Inimesed saavad samblike uurimisele kaasa aidata!

Eestimaa Looduse Fond kogub koostöös Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudiga üle-eestilisi samblike andmeid, et paremini teada saada, kuidas on samblike liigid meie metsamaal levinud ja kuidas saame majandamisel ka samblike vajadustega arvestada. Eesti metsades leidub ligi 500 liiki samblikke moodustavaid seeni, kuid intensiivset metsamajandust talub neist vaid umbes kolmandik.

Seni ei ole samblike levikut metsamaal, eriti lageraiesmike säilikpuudel, ulatuslikult uuritud, kuna samblikega tegelevaid teadlasi on Eestis vähe. Nüüd saavad inimesed appi tulla, et koguda andmeid üle Eesti, sealhulgas ka saartelt, et teadlastel oleks rohkem infot.

Samblikuvaatlustel saavad osaleda kõik soovijad. Vaatluseid oodatakse metsast või raiesmikult kõige jämedama puu pealt. Pargid, puisniidud, koduaiad, asulate metsatukad ja muud sarnased kohad on palutud vaatluskohtadena välja jätta. Vaatluseks on samblikurikkaim koht tüvel rinna või silmade kõrguselt, millest tuleb teha horisontaalses formaadis võimalikult terav foto. Samuti palutakse sisestada veel mõningaid andmeid puu kohta. Vaatluste veebi- või pabervormi ning juhendmaterjalid leiab lehelt www.samblikud.ee.

Artikkel on avaldatud koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooliga.

Toimetaja: Johannes Voltri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: