Samblikke peeti pikalt uurimiseks liialt ebaolulisteks ja veidrateks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti Maaülikooli taimebioloogia teadur Kristiina Mark Autor/allikas: Eestimaa Looduse Fond

Pikka aega peeti samblikke veidrateks taimedeks ning vaid umbes 150 aastat tagasi avastati, et samblik on hoopis unikaalne kooseluline ehk sümbiootiline eluvorm, mille moodustavad seen ja mikrovetikas. Seega ei uuri teadlased samblikke vaadeldes mitte ühte vaid mitut organismi korraga, kirjutavad Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased.

Samblikke võib uurida nii looduses kui laboris. Laboris saab vaadelda nende ehitust kasutades mikroskoopi, avastada uusi samblikele unikaalseid keemilisi ühendeid või hoopis lahti harutada samblike sümbioosi moodustamise geneetilisi ja füsioloogilisi eripärasid. Tänapäeva moodsad geneetilised meetodid lubavad palju täpsemini uurida samblike moodustavate organismide suhteid ja levikut. Eksperimendid kontrollitud tingimustes võimaldavad hinnata samblike kohanemisvõimet keskkonnamuutustele. 

Looduses samblike uurimine annab aga väga olulist teavet selle kohta, kus ja kui laialdaselt eri samblikud on levinud eri metsatüüpides ja millised tegurid mõjuvad nende liigirikkusele ja koosseisule. Kogutud liikide leviku- ja kasvukoha andmete ja nende ökoloogilise eripära põhjal on võimalik otsustada liikide ohustatuse, kaitsevajaduse ning -meetmete üle.


Inimesed saavad samblike uurimisele kaasa aidata!

Eestimaa Looduse Fond kogub koostöös Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudiga üle-eestilisi samblike andmeid, et paremini teada saada, kuidas on samblike liigid meie metsamaal levinud ja kuidas saame majandamisel ka samblike vajadustega arvestada. Eesti metsades leidub ligi 500 liiki samblikke moodustavaid seeni, kuid intensiivset metsamajandust talub neist vaid umbes kolmandik.

Seni ei ole samblike levikut metsamaal, eriti lageraiesmike säilikpuudel, ulatuslikult uuritud, kuna samblikega tegelevaid teadlasi on Eestis vähe. Nüüd saavad inimesed appi tulla, et koguda andmeid üle Eesti, sealhulgas ka saartelt, et teadlastel oleks rohkem infot.

Samblikuvaatlustel saavad osaleda kõik soovijad. Vaatluseid oodatakse metsast või raiesmikult kõige jämedama puu pealt. Pargid, puisniidud, koduaiad, asulate metsatukad ja muud sarnased kohad on palutud vaatluskohtadena välja jätta. Vaatluseks on samblikurikkaim koht tüvel rinna või silmade kõrguselt, millest tuleb teha horisontaalses formaadis võimalikult terav foto. Samuti palutakse sisestada veel mõningaid andmeid puu kohta. Vaatluste veebi- või pabervormi ning juhendmaterjalid leiab lehelt www.samblikud.ee

Artikkel on avaldatud koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooliga.

Toimetaja: Johannes Voltri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: