Võib tunduda, et meie mets on samblikke  täis. Tegelikult suudab vaid mõnikümmend samblikku moodustavat seeneliiki elada igat tüüpi ja vanust metsades. Ülejäänud liigid vajavad erilisemaid elupaiku, näiteks kasvavad vaid palumetsas või vaid lehtpuude siledal koorel, mõned liigid vajavad vaid lamapuude kõdupuitu. Mitmed samblikud elavadki seetõttu peamiselt vanades järjepidevates metsades, sest seal esineb neile piisavas koguses ja sobivate omadustega kasvupinda, samuti suudavad nad neis tingimustes paremini levida.

Samblikke leidub ka raiesmikel, sest mitmed liigid asustavad seal kände, häiritud maapinda, noorte puude siledat koort ja muid raiejärgselt tekkivaid kasvupindu. Samas, eelmises metsapõlvkonnas leidunud liikidest on võimalus kanduda uude vaid neil samblikel, mis asuvad säilikpuudel (puudel, mis peale raiet langile püsti jäävad) ning nende käekäik sõltub sellest, kui palju ja mis omadustega säilikpuid on jäetud. Säilikpuid jäetakse Eestis üldiselt vähe, efektiivseks elustiku säilitamiseks peaks nende kogus olema mitu korda suurem. Kui aga säilitada säilikpuid gruppides, siis on ka seal olevatel puudel ning nendel elutsevatel tundlikel samblikel suurem tõenäosus ellu jääda.

Eesti metsade samblikekooslusi on uuritud juba enam kui 50 aastat ja praeguseks teame, et suuremal või vähemal määral on metsadega seotud ligi 500 liiki ehk siis pooled Eestis teadaolevatest samblikke moodustavatest seeneliikidest. Hiljutine uuring Eesti mandriosa metsades näitas, et intensiivselt majandatavatel maastikel saaks kestlikult hakkama kolmandik metsasamblikest, looduslähedased metsandusvõtted võimaldaksid elutingimusi poole rohkematele liikidele. Kolmas kolmandik samblikest jääb aga sõltuma Eesti kaitsealade võrgustiku kvaliteedist.

Inimesed saavad samblike uurimisele kaasa aidata!

Eestimaa Looduse Fond kogub koostöös Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudiga üle-eestilisi samblike andmeid, et paremini teada saada, kuidas on samblike liigid meie metsamaal levinud ja kuidas saame majandamisel ka samblike vajadustega arvestada. Eesti metsades leidub ligi 500 liiki samblikke moodustavaid seeni, kuid intensiivset metsamajandust talub neist vaid umbes kolmandik.

Seni ei ole samblike levikut metsamaal, eriti lageraiesmike säilikpuudel, ulatuslikult uuritud, kuna samblikega tegelevaid teadlasi on Eestis vähe. Nüüd saavad inimesed appi tulla, et koguda andmeid üle Eesti, sealhulgas ka saartelt, et teadlastel oleks rohkem infot.

Samblikuvaatlustel saavad osaleda kõik soovijad. Vaatluseid oodatakse metsast või raiesmikult kõige jämedama puu pealt. Pargid, puisniidud, koduaiad, asulate metsatukad ja muud sarnased kohad on palutud vaatluskohtadena välja jätta. Vaatluseks on samblikurikkaim koht tüvel rinna või silmade kõrguselt, millest tuleb teha horisontaalses formaadis võimalikult terav foto. Samuti palutakse sisestada veel mõningaid andmeid puu kohta. Vaatluste veebi- või pabervormi ning juhendmaterjalid leiab lehelt www.samblikud.ee

Artikkel on avaldatud koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooliga.