Ligi kaks nädalat kestnud samblikuvaatluste käigus on praeguseks kogutud üle 100 vaatluse Eesti eri paigust. Pühapäeval tehti esimene ametlik vaatlus ka Tartumaal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ekke Kusta osales samblikuvaatlusel esimest korda ning tema sõnul oli see jõukohane tegevus. Kõige keerulisem oli tema sõnul sambliku läbimõõdu arvamine. "Niimoodi on raske öelda veidi, kui mõõdulinti kaasas ei ole," tõdes ta.

Kuna samblike uurijaid on Eestis vaid mõni, on mitmes metsatüübis samblike olukord väheuuritud. Hobivaatlejate abiga lodetaksegi saada suurem pilt praegusest olukorrast metsades.

"Metsamajandamise teemal on meil Eestis päris palju küsimusi üleval ühiskondlikult: kui palju majandada, kui intensiivselt, mida see toob kaasa loodusele, majandusele," rääkis Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman.

Lisaks aitavad kogutavad andmed teha ka aastate pärast võrdluseid metsa seisu kohta.

"Kindlasti on see väga hea baas, millega võrrelda mõne aja pärast, kuidas meie praegune maakasutus, praegune metsade majandamine ja looduskaitse mõjutavad seda 10, 20, 30 aasta pärast," sõnas Lotman.

Eesti metsades on üle 500 samblikuliigi, millest ligi kolmandik on ohustatud ja ei saa intensiivses metsamajanduses hakkama. Keerulisem olukord on näiteks raiesmikel.

"Samblikud raiesmikel, osad jäävad ilusasti alles, nad suudavad jõuda uude metsapõlvkonda ja üks kolmandik ei suuda. Mis on kriitiline, mille mõju me veel ei tea, on see, et kui nüüd nii intensiivselt ja nii ulatuslikult on metsad lagedad, siis seal ikkagi tekivad levikutõkked ka sellistele liikidele, mis seni said hakkama," selgitas Tartu ülikooli samblikeuurija Piret Lõhmus.

Samblikuvaatluseid nii raiesmikel kui ka metsades saab teha kuni sügiseni.