Peagi saab satelliidiga üle lugeda kõik maailma puud
Satelliidifotode analüüsiga on teadlased tuvastanud Lääne-Aafrikas iga üksiku puu 1,3 miljoni ruutkilomeetri suurusel alal. Varsti on teatud piirangutega võimalik kaardistada ka kogu maailmas iga puu asukoht ja suurus.
Brandt ja tema kolleegid kaardistasid enam kui 1,8 miljardi üksiku puuvõra paiknemise ja suuruse. Varem pole keegi puid nii suurel alal sedavõrd detailselt kaardistanud.
Puude kaardistamiseks analüüsisid teadlased kõrge resolutsiooniga satelliidipilte, mis katavad rohkem kui 1,3 miljoni km2 ala Lääne-Sahara ja Saheli piirkonnas Lääne-Aafrikas.
Uuringu autorid kirjutavad, et kui üsna suur avalik tähelepanu on suunatud just neile puudele, mis kasvavad metsas, siis tähelepanuta ei tohiks jätta ka mitte metsas kasvavate puude hulka, kuivõrd neil on ka väga oluline osa bioloogilises mitmekesisuses. Seejuures on just mitte metsas kasvavad puud vähedokumenteeritud.
Täpne teave meie ökosüsteemi puittaimestiku struktuuri kohta on oluline seetõttu, et see aitab mõista ülemaailmset ökoloogiat, veel ka süsiniku, vee ning teiste toitainete biokeemilisi tsükleid.
Enamike satelliidipiltide ruumiline resolutsioon on üsna jäme, mis tähendab, et üks piksel vastab maapinnal rohkem kui 100 m2 või lausa ühe ruutkilomeetri suurusele alale. Viimase 20 aasta jooksul on aga mitmed satelliidid hakanud koguma fotoandmeid, mis on suurema resolutsiooniga – need on võimelised jäädvustama lausa ühe ruutmeetriseid või ka pisut väiksemaid maapealseid objekte. Ühtlasi on satelliidipiltidega puude kaardistamise meetodist kasu, et hinnata metsaraie hulka ja analüüsida biomassi, puidu jms kaudu süsiniku sidumist.
Teadlased analüüsisid enam kui 11 000 satelliidifotot, mille ruumiline resolutsioon on 0,5 m. Nii oli võimalik tuvastada puid ja põõsastikke, mille võra diameeter on kaks meetrit või rohkem. Niivõrd mahuka töö tegemiseks kasutasid teadlased tehisintellekti abi. Nii said uurijad tuvastada kõik rohkem kui kahemeetrise võraga puud Lõuna-Mauritaanias, Senegalis ja Edela-Malis.
Ühest varasemast uuringust selgus, et maailmas on kokku kolm triljonit puud. Küll aga on nende lähenemises mõningaid piiranguid, sest just kuivematel aladel võib puude loendamisel olla vigu. Brandti ja tema kaaslaste uuring tõestaski, et eelmine uuring kippus alahindama puude arvukust eriti kuivematel aladel. Ühtlasi ei ole varasemates uuringutes detailset infot iga puu asukoha ja suuruse kohta.
Kogu maailmas olevate puude kaardistamiseks oleks vajalik luua väga tõhusad arvutus- ja salvestusprogrammid, mis suudaksid puuvõrasid detailselt tuvastada.
Autorid kirjutavad oma uuringu tulemustest ajakirjas Science.
Toimetaja: Indrek Ojamets
