Nüüd on sellele muljele antud ka teaduslikku tõendust, ja mitte ainult Eesti kohta, vaid üle Euroopa. Itaalias Ispras asuva Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse teadlased eesotsas Guido Ceccheriniga on analüüsinud satelliitidelt saadud üksikasjalikke seireandmeid Euroopa Liidu metsaalade muutuste kohta aastatel 2004 kuni 2018.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature, et metsaraie tempo on viimastel aastatel järsult tõusnud. Aastaga maha raiutud metsa keskmine pindala oli ajavahemikus 2015 kuni 2018 üle Euroopa tervelt 43 protsenti suurem kui ajavahemikus 2004 kuni 2014.

Eriti kõvasti tõusis raietempo just Põhja- ja Baltimaades, aga ka näiteks Pürenee poolsaarel. Põhja- ja Baltimaade seast paistab eriliselt silma just Eesti, kus aastane raiepind kasvas eelmainitud ajavahemike võrdluses lausa 85 protsenti.

Sellega ületame pika puuga Läänemeremaade seas teisel kohal olevat Poolatki, kus aastane raiepind kasvas 58 protsenti, ja siinses piirkonnas kolmandale kohale tulnud Soomet, kus see näitaja oli 54 protsenti.

Suurim ja vaat et lausa müstilisena mõjuv raiekasvu protsent, 255, oli aga Sloveenias. Euroopas teise koha saanud Itaaliat iseloomustab samuti tempo magnifico, 121 protsenti. Eesti oma 85 protsendiga aastase raiepinna kasvus oligi vaadeldud maade seas kolmandal kohal.

Uuring hõlmas 26 Euroopa Liidu maad, kaasa arvatud Ühendkuningriik ning välja arvatud Küpros ja Malta.

Uuringu autorid kirjutavad, et tänapäevased täpsed satelliidipildid ja tõhus pilvearvutus loovad võimaluse suurandmetöötluseks, mille tulemus on riikide ametlikust statistikast sõltumatu.

Samas möönavad nad oma meetodi puudusena, et see võtab usaldusväärsemalt arvesse pigem lageraieid, kuid hõredam raietöö ei tarvitse pildilt alati välja paista.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.