"Sellele tasub tähelepanu pöörata muutuste äkilisuse tõttu. Kui raiutava metsa pindala on kasvas aastatel 2006–2018 võrreldes 2011–2015. aasta keskmisega ligi 50 protsenti ja eemaldatava biomassi hulk 70 protsenti, võib olla sellel mõju ökosüsteemi teenustele. Uue kursiga kaasnev intensiivsem metsaraie tähendab ka CO2 heitmete suurenemist," selgitas uurimuse juhtivautor Guido Ceccherini (Euroopa) Teadusuuringute Ühiskeskusest.

Eelnevate hinnangute põhjal seovad metsad ligikaudu kümnendiku Euroopa Liidu koguemissioonidest. Isegi pikema elueaga tooted hoiavad süsiniku kinni tavaliselt mõned kuud või aastad. Kuigi tervikuna neelavad Euroopa metsad endiselt inimeste õhku paisatavat CO2, hakkab see võime tervikuna seega vähenema.

Ühtlasi pannakse puidule suuri lootusi biomajanduse vallas. Söeelektrijaamu ehitatakse ümber puiduküttelisteks, sellest loodetakse toota erinevat sorti kemikaale ja plasti ning hakata kasutama seda betooni asemel ulatuslikumalt ka ehitussektoris. "Me ei saa öelda oma töö põhjal raiesurve kasvu põhjuste kohta midagi üksikasjalikku ja see polnud ka meie töö eesmärk. Kõige tõenäolisemalt on selle taga aga sotsiaalmajanduslikud olud ja poliitilised valikud, mitte looduslikud häiringud," sõnas Ceccherini.

Kõige ulatuslikumad on olnud muutused Põhjamaades. Raiutava metsa pindala laienemisest sai kanda 29 protsenti Rootsi ja 22 protsenti Soome arvele. Poola, Hispaania, Läti, Portugal ja Eesti kokku andsid veel täiendavad 30 protsenti. Teiste Euroopa Liidu riikide panus oli tagasihoidlikum. Laiemas plaanis on nähtav pilt kooskõlas riikide endi poolt esitatud andmetega, kuid võimaldab kontrollida neid sõltumatult ja läbipaistvalt.

Eestis kasvas analüüsi põhjal raiutava metsa pindala aastatel 2016–2018 võrreldes 2004–2015. aastaga 85 protsenti. Raielankide pindala suurenes sama aja jooksul keskmiselt 54 protsendi võrra.

Kaugseire kitsaskohad
Analüüsi raames üritasid teadlased arvata tulemustest maha metsad, mida on tulnud maha lõigata sunnitult. Muu hulgas käisid selle alla metsatulekahjudest ja suurematest metsakahjurite puhangutest kahjustada saanud piirkonnad ja tormimurrud. Saksamaa Freiburgi Ülikooli metsamajanduse- ja planeerimise professor Marc Hanewinkeli hinnangul kasutas töörühm meetodit liiga kergekäeliselt ja pealiskaudselt.

Ühelt poolt võttis Ceccherini arvesse vaid neid tulekahjudest kahjustada saanud piirkondi, mis olid kantud üle-euroopalisse tulekahjude andmebaasi EFFIS. Tulemurdude ja kahjurite mõju maha arvestamiseks jättis töörühm seevastu kõrvale kõik piirkonnad, mille suurus ulatus keskmise raielangi suurust enam kui kolm korda. Kesk-Euroopas on põua tõttu ürasklaste kahjustuste ulatus viimastel aastatel mitmekordistunud, mis võib mõjutada turu tavapärast toimimist.

Vaatlusperioodi jäi ka 2009. aasta majanduskriis, mis andis hoobi metsandussektorile. Samal ajal võis näha aastatel 2011–2015 mitmel pool Euroopas suuri torme. Saeveskitesse võis jõuda eeskätt just sealt pärit puit, mis tõi mujal kaasa nõudluse ja plaanitud metsaraie vähenemise. Teisisõnu raiesurve ei pruugi olla kasvanud sedavõrd äkiliselt, kui aluseks võetud metoodika ja andmete põhjal paistab. Samas ei muuda viimane metsaraie intensiivsust kirjeldavaid absoluutnäitajaid.

Gudio Ceccherini ise kurtis lisaks Landsati andmete ajalise ja ruumilise lahutusvõime üle. Planeedi mõnda piirkonda pildistasid satelliidid üksikasjalikult vaid korra aastas. Kui samal ajal ajal juhtusid olema sama piirkonna kohal pilved, siis selles kohas pikslit ei värskendatud.

Samuti jäi satelliitide lahutusvõime 30 meetri piirile. "Me ei suuda märgata seetõttu väga hästi väiksemas skaalas toimuvaid metsandustegevusi, näiteks puude osalist eemaldamist või valikulist raiet. Instrumendid ei suuda meile öelda lisaks midagi alusmetsas toimuva kohta ehk võime metsaraie ulatust pigem ala- kui ülehinnata," tõdes Ceccherini. Nõnda pole võimalik saada ainuüksi satelliidiandmete põhjal hinnata ka aasta jooksul vallandunud täpset süsinikuhulka.

Sellele vaatamata lootis Ceccherini, et kõrgemat lahutusvõimet pakkuvad Sentineli satelliidid ja Euroopa Liidu kaugseire programm aitab kujundada edaspidi paremat metsandus- ja kliimapoliitikat.

"Erinevalt põllumajandusest pole Euroopa Komisjonil võimu otsustada, milline peaks olema riikide metsanduspoliitika. See saab anda vaid soovitusi. Loodame seetõttu, et riigid otsustavad läbipaistvate lahenduste kasutamise kasuks. Ka tööstus saab andmete põhjal mõelda, kuidas metsa paremini ja jätkusuutlikumalt kasutada. Kodanikuühiskond saab seevastu üle terve Euroopa metsaraiel silma peal hoida," laiendas Ceccherini.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.