"Kui oskame puidule ja puidu tihumeetritele panna üsna hästi külge konkreetsed hinnasildid, siis metsaelustikule ja metsa loodusväärtusele me tihti neid külge panna ei oska, mille pärast on tihti need konfliktid tasakaalust väljas. Majandushuvid saavad eelise, sest neid lihtsam kommunikeerida," leidis Kuresoo. Suure metsaala kaitse alla võtmine tähendab aga sageli, et keegi jääb tulust ilma.

Laiema probleemine pole suudetud ka Eestis tema sõnul väga korralikku metsaloodusväärtuste inventuuri. "Kuna loodusväärtused on kaardistamata, siis need ka hävivad," lisas metsaekspert. Tehniliselt ei pruugi olla ettevõtmine üle jõu käiv – eelnevalt on suudetud teha seda soodega.

Kuresoo lisas, et illegaalne metsandus pole Euroopas väga suur probleem. "Suurema probleemina lubavad võib-olla Euroopas seadused metsa liiga liberaalset selliseid väärtusi hävitada," laiendas ELF-i metsaekspert. Näiteks võib olla samasuguse kõrge kaitseväärtusega metsa raiumine Rootsis seaduslik, kuid Rumeenias mitte.

Metsade päästmisele saab tema sõnul oma tarbimisotsustega kaasa aidata igaüks. Kindlasti tuleks välitda ühekordseid ja lühikese elueaga tooteid, nagu näiteks kohvitopse. "Kui tellime kuskilt Hiina netipoodidest kehvakvaliteediga nänni, siis tuleb see ka tihti pappi või paberisse pakendatult. Kõike mõttetut tarbimist vältides saame aidata metsa kadumise vältimisele kaasa," märkis Kuresoo.

Film "Lageraie - Euroopa hääbuvad metsad" on eetris ETV-2's neljapäeval kell 20.05. Vaatluse alla võetakse nii ebaseadusliku metsaraie ohvriks laiuvad Rumeenia Karpaatide ürgmetsad kui ka muidu metsarikkad Skandinaavia riigid. Paraku näib filmi autorite sõnul tundvat Euroopa Liit rohkem huvi Amazonase kui Euroopa enda viimaste laante vastu.