Brasiilias asub rohkem kui pool enam kui viie miljoni kilomeetrise pindalaga Lõuna-Ameerika Amasoonia vihmametsast. Aastatel 1988-2019 kahanes Brasiilia põliste vihmametsade pindala raiete tõttu umbes 446 019 km² võrra, mis ületab Eesti territooriumi umbes üheksa korda.

Tartu ülikooli teadlased avaldasid hiljuti ajakirjas Scientific Reports uuringu, mille põhjal suureneb Brasiilia Amasoonias põlismetsa killustatus hoolimata viimastel aastakümnetel vähenenud metsade raiest. Metsade killustumine põhjustab elupaikade suuruse ja sidususe vähenemist, kirjutavad Tartu Ülikooli maateaduste ja ökoloogia instituudi doktorant Bruno Montibeller, geoinformaatika vanemteadur Evelyn Uuemaa ning loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.

Amasoonia metsade hävitamise olulised põhjustajad on olnud veisekasvatus ja sojaubade tootmine. Viimase 15 aasta jooksul on Brasiilia püüdnud raadamist vähendada, rakendades mitmeid meetmeid.

Näiteks algatas Brasiilia 2004. aastal Amasoonia metsade raadamise ennetamise ja tõrje tegevuskava, mille eesmärk oli metsaraie vähendamine ja Amasoonia piirkonna säästva arengu tagamine. Täiendavalt kehtestati 2006. ja 2009. aastal nn soja moratoorium ja veiseliha moratoorium, mille eesmärk oli soja- ja veisekasvatuse põhjustatud metsade raie vähendamine.

Brasiilia riikliku seiresüsteemi (PRODES) andmetel on senised meetmed ja moratooriumi programmid suutnud küll metsaraiet vähendada, aga mitte peatada. Jätkuvalt valmistab probleeme illegaalne metsaraie. Näiteks hiljuti ajakirjas Science avaldatud uuringu põhjal on hinnanguliselt 20 protsenti Amasoonia vihmametsast ja troopilisest savannist pärit sojast ning vähemalt 17 protsenti loomaliha ekspordist illegaalse metsaraie taustaga. See näitab, et illegaalsel metsaraiel on Amasoonias arvestatav maht.

Satelliidipiltide abil on PRODES teostanud seiret Brasiilia Amasoonia metsades alates 1988. aastast. Kahjuks ei suuda selline seiresüsteem tuvastada kogu raiet, sest PRODESe seireandmed hõlmavad ainult põlismetsa lageraiet. Seirest jääb välja muudest häiringutest, näiteks tulekahju või ebaseadusliku valikuline raie põhjustatud metsade kadu. Lisaks ei tuvasta seire väiksemaid kui 6,25 hektari suuruseid raieid.

Tartu teadlased täitsid seire lüngad
Puuduse ületamiseks kasutati Tartu Ülikooli geograafia osakonna uuringus Marylandi ülikooli Landsati piltide põhjal välja töötatud globaalse kõrgresolutsiooniga (30 m) globaalse metsade muutuse andmeid, et hinnata Brasiilia Amasoonia metsade raadamise ja killustatust ajavahemikul 2001-2017.

Andmestik kajastab mis tahes häirimisest põhjustatud metsade kadu, sealhulgas tulekahju, raie ja väikesemahuline metsakadu, (minimaalselt 0,09 ha). Andmestiku alusel tuvastati, kui palju metsa Amasooniast neil aastatel kadus ja kui palju mets killustus.

Teadlased leidsid, et kuigi metsaraie on tõepoolest vähenenud umbes 30 miljonilt hektarilt 2004. aastal 15 miljonile hektarile 2015. aastal, on samas uute metsafragmentide arv pärast 2010. aastat kasvanud. Metsaraie on nihkunud metsa piiridelt sisealadele ja see on killustatum ehk tegutsetakse suuremal hulgal väiksematel lankidel. Sisealadele jõudmiseks tuleb ehitada teid, mis omakorda tekitavad uusi metsafragmente.

Samuti täheldasid teadlased, et raadatud alad muutusid aastatel 2000--2017 ligikaudu 44 protsenti väiksemaks. Ebaseaduslik metsaraie toimub väikestel lappidel, mida seiresüsteem ei tuvastata. Aastatel 2016 ja 2017 suurenenud metsade kadu seostub osaliselt tulekahjudega. Viimaste esinemine Amasoonias on tavaliselt seotud raadamisega, sest metsade põletamist kasutatakse uute põllumaade rajamiseks. Mõnel juhul, eriti põuaperioodidel, võib tuli kontrolli alt väljuda ning pääseda raadamise alalt välja, hävitades tunduvalt suurema ala, kui esialgu planeeritud.

Uuringu tulemused näitasid, et järelejäänud metsafragmentide keskmine suurus aja jooksul väheneb. Koos kasvava metsa killustumisega mõjub see halvasti mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja soodustab süsiniku emissioone. Killustunud metsas on rohkem metsaserva, kust on süsinikukaod suuremad nii leostumise kui ka gaasilise emissioonina.

Viimaste aastate jooksul on Brasiilia Amasoonias väiksemahuline metsaraie oluliselt suurenenud ja metsa killustumine kiirenenud. Protsessi peatamiseks oleks vaja tõhustada Brasiilia riiklikku seiret. Seepeaks tuvastama ka väiksemaid kui 6,25 ha suuruseid raielanke. Samuti on vajalik poliitiline valmisolek seire tagamiseks ja kontrollimiseks ning metsade raie vähendamiseks. Praegune poliitiline olukord Brasiilias seda kahjuks ei soosi.

Märgatav on oluliselt kahanenud metsakate Amasoonia lõuna- ja kaguosas ning nihkumine mööda Amazonast ja tema lisajõgesid mööda sisemaale. Joonise C osas on metsakadu protsentides ning D osas keskmine metsafragmentide suurus (ha). Mida väiksemad on metsafragmendid, seda killustatum on mets. Brazilian osariigid: Acre (AC), Amazonas (AM), Amapa (AP), Maranhao (MA), Mato Grosso (MT), Para (PA), Roraima (RR), Rondônia (RO) and Tocantins (TO).