Raportis Living Planet Report tõdetakse, et eluslooduse kadu maailmas viimase 50 aasta jooksul on olnud laastav. Fondi sõnul on kadudes süüdi see, et inimkond jätkuvalt metsi raiub ning saastab õhku, maismaad ja merd, vahendab Al Jazeera.

Sel nädalal avalikkustatud ning WWF-i ja Londoni Zooloogiaseltsi koostöös valminud raport osutab, et aastatel 1970–2018 vähenes Maa eluslooduse asurkondade suhteline arvukus keskmiselt 69 protsenti. Suhteline rohkus näitab liikide asurkondade suuruse muutumiskiirust.

Raport põhines Londoni Zooloogiaseltsi andmetel 5230 looma-, linnu-, kala-. roomaja- ja kahepaikseliigi umbes 32 000 asurkonna kohta kogu maailmas.

Suure kohtumise eel

Raport ilmus kaks nädalat enne seda, kui maailma liidrid kogunevad Kanadasse pikalt edasi lükatud ÜRO elurikkuse tippkohtumisele ehk COP15-le. Kliimamuutuse ja elurikkuse kao vahelisele seosele osutades märkisid raporti autorid, et eesootavad kõnelused on viimane võimalus loodust kaitsta.

Muu hulgas selgus raportist, et kõige enam kaotasid elustikku mõned maailma kõige elurikkamad piirkonnad, nagu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere ümbrus. Elustiku suhteline rohkus vähenes seal keskmiselt 94 protsenti. Aafrikas vähenesid asurkonnad keskmiselt 66 ning Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas 55 protsenti.

Enim kaotasid elustikku maailma magevee-asurkonnad, mis kahanesid keskmiselt 83 protsenti. Vaadeldud rändleva eluviisiga kalu ohustasid raporti järgi eeskätt elupaikade kadumine ja tõkked rännuteel.

Raport osutas veel, et Amazonase jõedelfiin ehk boto ning ookeanis elavad hai- ja rai-asurkonnad on 50 aastaga eriti järsult vähenenud. Samas näitas töö, et liigikaitsepüüdlused parandasid teatud liikide käekäiku. Näiteks läheb varasemast paremini Küprose hiidkilpkonnadel ning Rwanda, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Uganda põhjapiiril Virunga mäestikus elavatel mägigorilladel.

Londoni Zooloogiaseltsi looduskaitse ja poliitika valdkonna juhataja Andrew Terry sõnul rõhutab indeks, et inimkond on ära lõiganud elu enda alused ning olukord selles osas üha halveneb. Terry hinnangul peab elurikkuse kao ennetamine ja elutähtsate ökosüsteemide taastamine olema üleilmsete püüdluste eesotsas – see aitaks ohjata kuhjuvaid kliima-, keskkonna- ja rahvatervisekriise.

Raport rõhutas ühtlasi vajadust tunnustada ja austada maailma põlisrahvaste õigusi, valitsemist ning säilimist. WWF-i peadirektori Marco Lambertini sõnul peab looduse kaotuste korvamiseks ning inimkonna ja looduse õitsva tuleviku nimel praegused süsteemid ulatuslikult teisenema. Ta ootab, et maailma riigijuhid COP15-l sel teemal julgeid samme astuks.