Kaheksajala kombitsad on nutikad, kuid ei mõtle iseseisvalt

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Harilik kaheksajalg. Autor/allikas: albert kok/WikimediaCommons

Varem oletasid teadlased, et kaheksajalal oleks justkui üheksa aju: üks keskel ja igas kombitsas samuti üks. Rahvusvaheline uuring näitab aga, et kaheksajalal on siiski üksainus keskne aju, mis edastab uut infot lihtsalt väga nutikatele kombitsatele.

Kaheksajalad on maailma loomade seas ühed omapärasemad: neil on kolm südant, kaheksa jäset ja terav mõistus. Oma kaheksa jalaga on nad võimelised purgilt kaant eemaldama, mõistatusi lahendama ja isegi oma akvaariumist põgenema. Seni on teadlased pead murdnud, kuidas täpselt kaheksajalg kõiki oma jäsemeid korraga juhib.

Graduate'i Ülikooli endise kaheksajala-uurija Tamar Gutnicki sõnul on kaheksajala kombitsad ainulaadsed. Kõigil kaheksal jäsemel on üle 200 iminapa, mis kompavad, maitsevad ja haistavad ümbruskonda. Kaheksajalg on ka äärmiselt liikumisvõimeline, sest iminapad haaravad asjadest kinni ja kombitsad ise keerduvad lõpututel viisidel haaratava ümber. Seega tekib Gutnicki sõnul küsimus, kuidas looma aju ja närvisüsteem kogu selle info haldamisega toime tuleb.

Kaheksajalgade ulatuslik närvisüsteem koosneb enam kui 500 miljonist neuronist, mida on umbes sama palju kui koertel. Erinevalt koertest ja teistest selgroogsetest asub aga üle kahe kolmandiku kaheksajala neuronitest aju asemel tema kombitsates ja keres.

Teadlased oletasid pikalt, et sedavõrd omapärase närvisüsteemi juures võib igal kaheksajala kombitsal olla oma väike mõistus, ning et kombitsad liiguvad keskajust sõltumatult. Uuringud on näidanud, et kombitsad teevad koordineeritud liiugutusi refleksisõlmede abil. Osa kaheksajalgu võib oma kombitsatega isegi kiskjate tähelepanu hajutada: loom jätab mõne oma kombitsa maha ning see jääb veel pikaks ajaks liigutama.

Üheksa aju?

Gutnicki sõnul peab osa teadlasi kaheksajalgu üheksa ajuga olenditeks, kellel on on üks keskaju ning igas jäsemes veel üks väiksem aju. Tema ja ta kolleegide värske uuring osutab samas, et kaheksajala aju ja kombitsad on omavahel siiski arvatust rohkem seotud.

Värskes töös õpetas töörühm kaheksajalgadele, et kahe valikuga labürindis oma kombitsa kindlasse harusse pistes ootab neid premeeriv toidupala. Loomad saidki seose selgeks ja suutsid teha õige valiku ka juhul, kui nad ei näinud katse ajal läbi labürindiseina oma jalga ega labürindi lõpus ootavat toidupala. Katse juures on oluline, et kuigi seose õpib ära osa keskajust, siis õige teeotsa valimiseks vajaliku info tunneb ära ainult labürindis ringi kobav kombits.

Gutnick märgib, et kaheksajala kombitsad ei tegutse järelikult ikkagi omasoodu, vaid vahetavad ajuga pidevalt infot. Ehk siis: jutt ei käi üheksa ajuga olendist, vaid ühe aju ja kaheksa väga nutika jäsemega olendist.

Selmet aegamööda labürindi siseehitust tundma õppida, kasutasid kaheksajalad kohemaid kiireid jäsemeliigutusi, lükates või rullides kombitsa sirgelt piki teeharu lahti. Lükates kombitsa õigesse teeotsa, said nad toitu; vale valiku korral oli toidu ees võrk ning teadlased võtsid labürindi looma eest üldse ära.

Viis kaheksajalga kuuest õppis õige tee kähku selgeks. Gutnicki sõnul näitab see, et kaheksajalad teadvustavad oma kombitsa liikumist hästi. Ehkki kaheksajalgade süvatunnetus pole inimeste mõttelise kehakaardiga võrreldav, saadavad kombitsad keskajusse siiski signaale teatavast iseseisvast liikuvusest.

Teises katses vaatles uurimisrühm seda, kas loomad suutsid õige teeotsa leida ka ainult ühe kombitsa abil labürindi tekstuuri tunnetades. Veel kuuele kaheksajala ette seati Y-kujuline labürint, mille üks haru oli seestpoolt kare ja teine sile. Iga kaheksajalg pidi ära õppima, kumma tekstuuriga sein tõotas eesootavat toidupala.

Mitme katse järel oskas viis kaheksajalga kuuest edukalt õige tee leida, lähtudes ainult seina tekstuurist, mitte paremast või vasakust suunast. Sedakorda liikusid kaheksajalad labürindis aeglasemalt, uudistades esmalt teeotsa tekstuuri ja seejärel alles suunavaliku üle otsustades.

Kahe katse ouline tulemus oli uurijate sõnul see, et pärast õige seose äraõppimist oskasid kaheksajalad edukalt liikuda labürindis ka nende kombitsatega, mida nad polnud varem sel eesmärgil kasutanud. Uurija sõnul lükkab avastus ümber kujutluspildi, et igal jäsemel on oma väike õppimisvõimeline mõistus. Pigem õpib uue seose ära aju ja edastab selle info siis kõigile jäsemetele.

Siiski pole Gutnick veel kindel, millises keskaju osas kaheksajalgadel see info talletub. Selle loodab ta välja selgitada edasistes uuringutes.

Uuringust kirjutatakse ajakirjas Current Biology.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: