Kalmaaril on keerukas aju ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: josefstuefer/Creative Commons

Kalmaarid on koos kaheksajalgadega ühed kõige nutikamad loomad limuste seas, ja nüüd on teadlased saanud paremini aru, kuidas nende aju töötab.

Austraalia Queenslandi Ülikooli teadlased eesotsas Wen-Sung Chungi ja Justin Marshalliga on uurinud kalmaariliigi Sepioteuthis lessoniana aju magnetresonantskuva meetodil.

Nad avastasid sealt 145 senitundmata närvirada, millest suurem osa on seotud nägemise ja liikumisega — nagu on kohane loomale, kes otsib saaki silmadega ja napsab selle siis osavalt oma haarmete vahele.

Chung ja Marshall said ka uut tõendust teooriale, mille järgi peajalgsete ja selgroogsete loomade aju on evolutsioonis arenenud konvergentselt ehk jõudnud teineteisest sõltumatult paljuski samasuguste lahendusteni.

Kuigi esmapilgul on erinevused suured, sest erinevalt selgroogsetest paikneb kalmaari ja teiste peajalgsete aju rõngana söögitoru ümber, kuid teisalt on selles olemas ka näiteks samasugune nägemisnärvide ristmik ehk optiline kiasm nagu muu hulgas inimesel.

Chung ja Marshall tuvastasid nüüd optilise kiasmi kõrval kalmaari ajus veel ühe närviristmiku. Nende arvates on see ristmik tegev olukordades, kus kalmaar omandab niisuguse varjevärvirüü, mis on altpoolt hele ja pealt tume, nii et loom altpoolt vaadates taevahelenduse ja pealtpoolt vaadates merepõhja taustal vähem välja paistaks.

Kalmaar on nagu kaheksajalgki väga osav vastavalt vajadusele kiiresti värvi muutma ja mitmesuguseid mustreidki kehapinnale manama. Katsetes on selgunud, et kalmaarid oskavad natuke isegi loendada ja lihtsamaid mõtlemisülesandeid lahendada.

Oma uurimistööst kirjutavad Chung ja Marshall ajakirjas iScience.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: