Martin Cohn Ameerika Ühendriikidest Florida Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid seepiatega, kaheksajalgade sugulastega peajalgsete klassist.

Nad avastasid, et kui pisikesel seepialootel munas haarmed kasvama hakkavad, siis aktiveeruvad selle kasvu korraldamiseks needsamad geenid, mis korraldavad jalgade moodustumist ka lülijalgsetel ja imetajatel.

See on huvitav tõdemus, sest teadlased on kindlad, et peajalgsete haarmed, putukate jalad ja imetajate jäsemed on loomade evolutsioonis tekkinud üksteisest täiesti sõltumatult, iga kord niiöelda puhtalt lehelt.

Seda, et imetajatel ja lülijalgsetel on ühised jalageenid, teadlased juba teadsid. Cohn ja kolleegid tuvastasid nüüd, et sama kehtib ka peajalgsete kohta. Sest arvata on, et nii põhiline omadus on kõigile peajalgsetele ühine, olgu siis seepiale, kalmaarile või kaheksajalale.

Muu hulgas selgus, et geen, mis määrab putukatel ja muudel lülijalgsetel jalgade ülemise ja alumise poole, toimib samal viisil ka peajalgsetel. Kui teadlased seepial selle geeni välja lülitasid, moodustusid ta haarmel iminapad valele poole.

Tuli ka välja, et inimesel sõrmede arvu määrav geen määrab seepial iminaparidade arvu.

Kummaline mõelda, et loodusel pidid juba varakult varuks olema geenid, mille sai kohe käiku lasta, kui evolutsioonis tekkis vajadus haarmete, kombitsate, käte või jalgade järele.

Oma uurimusest kirjutavad Cohn ja kaasautorid ajakirjas eLife.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.