Selgub, et harilik seepia, limuste hõimkonna peajalgsete klassi kuuluv kaheksajala sarnane loomake suudab vajaduse korral end kokku võtta ja loobuda maitsvast toidupalast, kui teab, et võib selle tulemusel saada natukese aja pärast kombitsate vahele veelgi maitsvama toidupala.

Alexandra Schnell Inglismaalt Cambridge'i Ülikoolist ja ta kolleegid tegid seepiatega katseid, mis meenutasid Ameerika psühholoogi Walter Mischeli 1972. aastal tehtud kuulsat vahukommikatset.

Vahukommikatses sai katselaps valida, kas sööb kohe ühe kommi ära või ootab veerand tundi ja saab teise kommi juurde, teadlased aga jälgisid, kuidas laps ses närvesöövas olukorras toime tuleb.

Schnell ja ta kaaslased pakkusid nüüd seepiale võimalust saada enam-vähem hea toidupala kohe kätte või oodata natuke aega ja saada siis maiustada veelgi maitsvama pala, krevetiga.

Kui seepiatele sai reegel selgeks, siis suutsid nad tihtipeale kreveti saamise nimel natuke kannatada, mõned neist olid valmis ootama üle kahe minuti.

Selgus ka, et need seepiad, kes suutsid kohese toiduampsamise kiusatusele kauem vastu pidada, olid teistes katsetes ka oma kärsitumatest liigikaaslastest paremad õppijad.

Schnell ja kaasautorid kirjutavad Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes, et nii tugevat enesekontrolli võimet ei ole ühelgi selgrootul loomal varem täheldatud.

Enamgi veel, ühelgi muul loomal peale primaatide ehk inimese ja meie lähemate sugulaste ning vareste ja mõnede papagoide ei ole seda võimet seni teaduskatsetes tuvastatud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25