Kaheksajala genoom sai järjestatud
Kaheksajalg kuulub peajalgsete klassi. Tal on pea ja kaheksa jalga ehk haaret või kombitsat. Peas on tal ühe selgrootu limuse kohta üllatavalt palju mõistust ja omajagu mõistust jagub tegelikult ka kõigisse tema kaheksasse jalga.
Selgrootus ja muu kõva skeleti puudumine annab kaheksajalale tohutu paindlikuse ja kui lisada siia veel tema fenomenaalne värvivahetusvõime, siis polegi imestada, et YouTube'ist märksõna octopus alt võib kergesti sattuda dokumentaalse materjali peale, mida võiks kogemata segi ajada isegi Priit Pärna kunagise tuntud joonisfilmiga „Ja teeb trikke“.
Nüüd, mil rahvusvaheline teadlasrühm on järjestanud kaheksajala kogu genoomi ja avaldanud selle tänases ajakirjas Nature, on teadlastel juba natuke paremini teada, kuidas see kummaline loom neid imetrikke teeb.
Berkeley California ülikooli, Chicago ülikooli, Okinawa teadus- ja tehnikaülikooli ning muudegi uurimisasutuste teadlased avastasid California kakstäpp-kaheksajala geenimaterjalis hämmastavalt suuri erinevusi teiste seni teada selgrootute genoomidega, aga närvisüsteemi kujundavate geenide juures seevastu üllatavalt suurt sarnasust hoopis selgroogsete loomade samalaadsete geenirühmadega.
See näitab, et juba geenitasandil on kaheksajala närvisüsteemis midagi ühist selgroogsete loomade ehk siis ka meie ja teie omaga, ehkki kaheksajala närvisüsteem ise oma söögitoru ümbritseva ajuga ja kõigis kombitsates asuvate iseseisva tegutsemisvõimega närvikeskustega erineb meie omast tublisti.Kaheksajala närvisüsteemi uurimisest võib teadlaste sõnul kasu olla näiteks seda looma jäljendavate robotite loomisel.
Selle esimese peajalgse genoomiuuringu algataja on Nobeli preemia laureaat Sidney Brenner, läti-leedu-juudi-lõuna-aafrika päritolu bioloog, kelle sõnul olid 400 miljoni aasta eest maailmameredesse ilmunud kaheksajalad meie planeedi esimesed mõistusega olendid.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa