Hiidkalmaarid (Architeuthis dux) on tõelised meremürakad — kere nagu sõiduauto, silmad nagu supitaldrikud ja kombitsad võivad saakloomi haarata ligi kümne meetri kauguselt.

Rute da Fonseca Taanist Kopenhaageni Ülikoolist ja ta kolleegid annavad nüüd ajakirjas GigaScience teada, et ka hiidkalmaari genoom on üsna mahukas — hinnanguliselt umbes 2,7 miljonit DNA aluspaari. Inimese genoom on sellest vaid umbes kümnendiku võrra suurem.

Hiidkalmaare elab peaaegu kõikjal maailma süvameredes, välja arvates päris arktilised ja antarktilised veed. Kuid teda on vaadelda saadud haruharva ja ühtegi isendit ei olegi seni veel elusalt kätte saadud.

Kuidas nad sügavas vetevallas õieti elavad, toituvad ja sigivad, ei ole seetõttu seni kaugeltki teada. Geenijärjestuse kindlaks tegemine ja edasine analüüs toob siia loodetavasti tublisti selgust juurde.

Teadlaste seniste muljete järgi näevad hiidkalmaari geenid üsnagi tavaliste loomageenide moodi välja, ehkki need loomad ise on meie mõistes ju päris kummalised.

Da Fonseca ja ta kaaslased on genoomist juba leidnud aga enam kui sada niisugust geeni, mida selgrootutel tavaliselt nii palju ei leidu, kuid mis selgroogsetel loomadel hoolitsevad selle eest, et aju saaks õigesti kokku pandud. Hiidkalmaari aju on aga ka üks loomariigi suuremaid.

Samasuguseid ajugeene on teadlased varem rohkesti leidnud ka kaheksajala genoomist, ja kaheksajalg on ju tõepoolest tuntud hästi nutika ja keerukalt käituva loomana. Nii võime ehk juba arvata ka hiidkalmaari nutikuse kohta paljugi head.

Veel avastasid teadlased hiidkalmaarilt niisuguseid geene, mis kaheksajalal teatakse aitavat korraldada kehapinna värvuse kiiret muutmist.

Uurimist jätkub veel kindlasti kauaks. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.