Nüüd on Ameerika teadlased lähemalt uurinud, millised retseptorrakud kaheksajala kombitsate iminappades toimetavad.

Nicholas Bellono ja ta kolleegid Harvardi Ülikoolist uurisid california kakstähn-kaheksajala iminappade rakke nii mikroskoobi all kui ka molekulide tasemel. Nad kirjutavad ajakirjas Cell, et retseptorrakke on kahesuguseid: ühed reageerivad puudutusele, teised aga vees leiduvatele keemilistele ühenditele.

Rakkudes mitmesuguste ärritajate peale tekkinud elektriliste signaalide mõõtmisel selgus, et rakud reageerisid nii vees hästi lahustuvatele kui ka halvasti lahustuvatele ainetele.

See tähendab, et mõnede veealuste asjade või olendite lõhna tunnevad kaheksajalad oma kombitsatega ka päris kauge maa tagant, kui need vees lahustununa ümbruskonnas levivad. Just nõndasamuti tunneb inimese nina õhu kaudu levivaid lõhnaaineid.

Kuid et kaheksajala iminapa retseptorrakud reageerivad ka vees halvasti lahustuvatele ühenditele, siis neid aineid tunnevad nad pigem analoogiliselt inimese maitsemeelega vahetumal kokkupuutel allikaga. Just sellised ained võivad mõnikord anda teavet, et loodetav saakloom on tegelikult mürgine ega tasu süüa.

Kas kaheksajalad ka suus oleva toidu maitset tunnevad, on kahtlane. Neil on suus küll keelega sarnanev organ, hõõrel ehk raadula, kuid maitseretseptoreid selles ei paista olevat. Pigem toimib hõõrel lihtsalt toidu töötleja ja purustajana ning on ses mõttes võrreldav ka hammastega.

Aga igal juhul on täitsa tore, et looduses ja loomariigis valitseb nii külluslik mitmekesisus, olgugi vahel natuke kummaline.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.