Teadlastele on mõnikord tundunud, et kaheksajalal tõepoolest otsustabki iga jalg ise, mida teeb, ja võib-olla ei tea kaheksajala pea jalgade plaanidest eriti midagi. Põhjust nii arvata annab asjaolu, et kaheksajala haarmed teevad oma väga keerukaid liigutusi justkui täiesti üksteisest sõltumatult.

Ka on kaheksajala närvisüsteem meie omast väga erinev: ainult kolmandik sellest asub looma peas, ülejäänud kaks kolmandikku on jaotunud aga haarmete vahel. Nii ongi mõnikord öeldud, et kaheksajalal on üheksa aju.

Tamar Gutnick Iisraeli Heebrea Ülikoolist ja Jaapani Okinawa Ülikoolist otsustas nüüd koos kolleegidega lähemalt uurida, kui iseseisvad ja sõltumatud kaheksajala jalad õigupoolest on.

Teadlased konstrueerisid kaheksajalgadele Y-tähe kujuliselt kaheks hargnevast torust lihtsakoelise labürindi, kuhu nad said haarmeid ühekaupa sisse pista. Kaheksajalgadele õpetati, et kui nad suunavad haarme otsa toru parempoolsesse harusse, siis saavad nad maitsva toidupala, kui aga vasakpoolsesse, jäävad palakesest ilma. Viis kaheksajalga kuuest sai selle õppetüki selgeks.

Teises katses õpetati kaheksajalgadele, et toidu saamiseks tuleb haarme ots suunata konarliku sisepinnaga toruharusse, paiknegu see siis vasakul või paremal. Kui haarme ots läks sileda pinnaga harru, siis toitu ei antud. Jällegi sai viis kaheksajalga kuuest asja selgeks.

Katsete iva oli selles, et kaheksajalg ise ei näinud, kuhu harusse ta haare liikus. Kuid et toidupala kättesaamist ära õppida, pidi ta aju siiski saama haarmelt infot, kummas harus ta ots asus, samuti tuli ajul anda haarmele infot, kumba harru tuleks ta ots suunata.

Nüüd järeldavadki Gutnick ja kaasautorid ajakirjas Current Biology, et kaheksajala peaaju on haarmete närvidega tihedamas läbikäimises ja seejuures juhtivamas rollis kui mõnele teadlasele mõnikord on tundunud. Nagu Gutnick selle ise sõnastas, kaheksajalal ei ole mitte üheksa aju, vaid ikkagi üks aju ja kaheksa üsna nutikat jalga.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.