Raporti põhisõnum on, et inimkond eelistab praegu fossiilkütuseid iseenda tervisele. Mida sügavamaks muutub kliimakriis, seda enam tuleb ette kuumalainetest tingitud surmi, näljahädasid ja nakkushaigusi. Samal ajal kulutavad valitsused endiselt rohkem raha kütustele kui kliimasoojenemise mõjude käes kannatavate vaesemate riikide toetuseks, vahendab The Guardian.

Praeguses kliima-hädaolukorras saavad raporti sõnutsi kokku toidu-, energia- ja elukallidusekriis. Näiteks läks maailmas 2021. aastal äärmusliku kuuma tõttu kaotsi pea pool triljonit töötundi. Eeskätt puudutas see vaesemate riikide põllumajandussektori töötajaid, kelle toiduvaru ja sissetulek vähenesid.

Samas päästaks kiire ja tervisekeskne vastutöö raporti sõnul igal aastal miljoneid elusid. Samuti annaks see inimestele võimaluse lahedamalt ära elada, mitte lihtsalt ellu jääda, sest nende õhk oleks puhtam ja toidulaud mitmekesisem.

Kaotatud töötunnid ja suurem nälg

Raport jälgis 43 tervise ja kliimaga seotud näitajat, sealhulgas kokkupuudet äärmusliku temperatuuriga. Selgus, et kõige haavatavamates inimrühmades ehk alla ühe aasta vanuste imikute ja üle 65-aastaste täiskasvanute seas esines kuumaga seotud surmi viimasel neljal aastal 68 protsenti rohkem kui aastatel 2000–2004. 

Ühtlasi vähendas kuumus inimeste töövõimet. Nii läks mullu maailmas kaotsi 470 miljardit töötundi. The Lancet Countdowni juhataja Marina Romanello sõnul on kaotus võrreldes 1990. aastatega umbes 40 protsenti suurem. Hinnanguliselt kaotati tegemata jäänud töötundidega umbes 700 miljardi euro jagu sissetulekuid. Niisamuti mõjutavad äärmuslikud kuumalained nüüd umbes 30 protsenti suuremat osa maismaast kui 1950. aastatel.

Raport osutab, et need mõjud kokku suurendavad maailmas näljahädade esinemissagedust. 2020. aasta kuumaperioodid jätsid võrreldes 1981.–2010. aastate keskmisega vajaliku toiduta 98 miljonit inimest rohkem. Samuti suureneb maailmas nende elanike osakaal, kellel on pidevalt toidujulgeolekuga probleeme. Romanello sõnul on selle taga eeskätt kliimamuutus.

Veel heitis raport pilgu kliimakriisi mõjule nakkushaigustele. Ilmnes, et malaarianakkuse levikuperioodid pikenesid läinud kümnendil võrreldes 1950. aastatega Ameerikate mägismaadel 32 protsenti ja Aafrikas 15 protsenti. Dengue'i palaviku leviku tõenäosus suurenes samal perioodil 12 protsenti.

Fossiilkütused on endiselt esikohal

The Lanceti raport tegi ka ülevaate fossiilkütuste süsteemist. Seal märgitakse, et 80 protsenti uuritud 86 valitsusest maksid fossiilkütustele toetusi: 2019. aastal panustasid nad neisse ühtekokku 400 miljardit eurot. Makstud toetused olid viies riigis, sealhulgas Iraanis ja Egiptuses suuremad kui riiklikud tervisekulutused. Veel 16 riigis moodustasid need toetused enam kui viiendiku tervisekulutustest.

Samas pole valitsused raporti sõnul suutnud siiani eraldada aastas 100 miljardit eurot vaesematele riikidele, et need suudaks midagi oma kliimast tingitud olukorra parandamiseks ära teha.

Raporti sõnul on 15 suurima nafta- ja gaasiettevõtte strateegiad endiselt kliimahädaolukorra ületamisega teravas vastuolus, kuigi oma sõnades on ettevõtted kliima hoidmisele pühendunud. Romanello sõnul ei vähendaks kiire fossiilkütuste põletamisest loobumine üksnes kliimasoojenemist, vaid hoiaks igal aastal ära ka vähemalt miljon õhusaastest tingitud surma.

Kui arenenud riikide elanike toidulaual oleks rohkem taimset toitu, väheneks punase liha ja piima tootmisest tulenev saaste poole võrra. Samuti hoiaks see aastas ära kuni 11,5 miljonit toitumisega seotud surma.

The Lancet Countdowni tervise ja kliimamuutuse töörühma raport kannab pealkirja "Tervis fossiilkütuste armust". Selle koostamises osales sadakond eksperti 51 asutusest kõigilt mandritelt. Raporti ilmumine on osa valmistumisest eesotavaks ÜRO COP27 kliimatippkohtumiseks Egiptuses.

ÜRO peasekretär António Guterres sõnas raporti kohta, et kliimakriis tapab meid. Kriis ei õõnesta Guterrese sõnul üksnes meie planeedi, vaid ka kõigi sellel elavate inimeste tervist. Kliimakriisiga kaasnevad muu hulgas mürgine õhusaaste, vähenev toidujulgeolek, suurem oht nakkushaiguste puhanguteks, uued kuumarekordid, põuad ja üleujutused.

The Lancet Countdowni kaasesimehe Anthony Costello sõnul on maailm kriitilise tähtsusega pöördepunktis. Kui käimasolevale kriisile tervise vaatepunktist ei reageerita, kujuneb tulevaste põlvede tulevik kiireneva kliimamuutuse tingimustes eluohtlikuks.