WMO tutvustas oma uut kliimaraportit ÜRO kliimakohtumise COP27 avamisel. Raport osutab, et merevee taseme tõus, liustike sulamine, paduvihmad, kuumalained ja erakordsetest ilmaoludest tingitud surmavad haigused on viimastel kümnenditel sagenenud, vahendab ScienceAlert.

Võrreldes 19. sajandi lõpuga on maailm soojenenud enam kui 1,1 °C. Raporti järgi on umbes pool sellest muutusest juhtunud viimase 30 aasta jooksul. Kuigi Egiptusesse kogunenud pea 200 riigi esindajad loodavad piirata üleilmset temperatuuritõusu 1,5 °C-ga, pole mõnede teadlaste sõnul see eesmärk aga enam saavutatav.

Eriti kiiresti on tõusnud Euroopa keskmine temperatuur, ületades maailma keskmist enam kui kaks korda. Viimase 30 aasta jooksul on tõusnud temperatuur kümnendi kohta 0,5 °C võrra.

Lõppevast aastast on ennustuste kohaselt olnud mõõtmisajaloo vältel soojemad vaid viis või kuus aastat. Keskmist õhutemperatuuri pole oluliselt langetanud ka 2020. aastast alanud ja Vaikse ookeani pinnakihti jahutav ilmastikunähtus La Nina. 

Ookeani ülemistes kihtides neeldub mudelite põhjal enam kui 90 protsenti inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttu lõksu jäävast soojusest. Möödunud aastal oli pinnavee keskmine temperatuur kõrgem kui kunagi varem, seejuures on pinnakiht soojenenud viimase 20 aastaga eriti kiiresti.

Sagenenud on ka merelised kuumalained, mis laastavad korallrahusid, ning mis pakuvad omakorda elatist umbes 500 miljonile inimesele, kelle toidulaud rahudest sõltub. Kogu ookeanipinnast tabas 2022. aastal vähemalt üks kuumalaine 55 protsenti, osutab raport.

Mäe- ja mandriliustike sulamise mõjul on merevee tase viimase 30 aasta jooksul tõusnud kaks korda kiiremini, kui sellele eelnenud perioodil. See seab ohtu kümned miljonid madalatel rannikualadel elavad inimesed.

Purunenud rekordid

​Enam kui 95 protsenti kliima soojenemisest saab kanda kasvuhoonegaaside arvele. Näiteks süsihappegaasi tase atmosfääris pole olnud nii kõrge vähemalt neli miljonit aastat. WMO iga-aastase üleilmse kliimaseisundi hinnangu järgi kasvas metaani hulk atmosfääris mullu rekordiliselt. Selle põhjusteks peavad teadlased maagaasi tootmisel ja transpordil esinevaid lekkeid ning kasvanud veiselihatarbimist.

Tänavu, 2022. aastal, laastas maailma ka terve rida kliimamuutusest süvendatud äärmuslikke ilmastikunähtusi. Märtsis ja aprillis kestis Lõuna-Aasias kuumalaine kaks kuud järjest. Sellele järgnesid Pakistanis üleujutused, mis katsid kolmandiku riigist veega. Üleujutustes sai surma vähemalt 1700 inimest ja need sundisid liikvele umbes kaheksa miljonit inimest.

Ida-Aafrikas on sademeid tulnud keskmisest vähem neljal järestikusel vihmahooajal. Nii on käimasolev põuaperiood kestnud seal kauem, kui eelnenud viimase 40 aasta jooksul.

Hiinat räsis tänavu aga pikim ja tugevaim kuumalaine ning sealne suvi oli üks ajaloo põuasemaid. Alanenud veetase segas või ohustas jõekaubandust nii Hiinas, USA-s kui ka mitmel Euroopa suuremal jõel.

Kliimamuutuse eest kõige vähem vastutavad, kuid sellele kõige haavatavamad vaesemad riigid kannatasid kõige rohkem. Samas said äärmuslikest kuumalainetest ja põudadest räsida ka nendeks paremini valmistunud Euroopa riigid või Hiina.

Euroopa Alpides purunesid 2022. aastal liustike sulamise kiirusrekordid. Keskmiselt kaotasid need tänavu kolm kuni neli meetrit oma jää paksusest. Šveitsis on alates 2001. aastast vähenenud liustike mass aga rohkem kui kolmandiku võrra.

ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese sõnul karjub meie planeet tippkohtumise toimumise ajal appi. Uus raport on tema sõnul kliimakaose kroonika.