Kliimamuutus toob taevasse rohkem vikerkaari

Kliimamuutus suurendab võimalust vikerkaart näha, leidsid USA teadlased. Autorite hinnangul esineb neid 2100. aastaks maismaa kohal viiel protsendil enamatel päevadel kui sajandi alguses.
Hawaii'i Ülikooli teadlaste juhitud töörühm leidis, et põhjalaiustel ja merepinnast tublisti kõrgemal asuvates paikades asendub lumesadu kliima soojenedes üha enam vihmaga. Just seal on oodata ka kõige ulatuslikumat vikerkaarte sagenemise kasvu. Teisalt jääb vikerkaarepäevi väheneva sademehulgaga aladel, näiteks Vahemere ääres, tulevikus vähemaks.
Vikerkaar tekib siis, kui veepiisad murravad ja peegeldavad päikesevalgust. Teisisõnu ei teki vikerkaart ilma samaaegse päikesevalguse ja vihmata. Kuna mitmed inimtegevused, nagu fossiilkütuste põletamine, soojendavad atmosfääri, muutub sademete hulk ning pilvkatte ulatus ja mustrid.
Uuringu kaasautori Camilo Mora sõnul uuritakse kliimamuutust sageli inimeste tervise ja elu praktilise poole vaatevinklist. Näiteks räägitakse kliimamuutuse tõttu tugevamaks muutunud kuumalainete mõjust insuldijuhtumite arvule. Samas pole just kuigi paljud uurijad pööranud tähelepanu sellele, kuidas muudab kliimamuutus keskkonna esteetilisi omadusi.
Selgitamaks välja kliimamuutuse mõju just vikerkaarte esinemissagedusele, vaatasid uurijad fotojagamisplatvormile Flickr üles laetud pilte. Nad uurisid kümneid tuhandeid maailma eri paigus tehtud pilte, kuhu oli juurde lisatud märksõna "vikerkaar", et leida kirju pildivaliku seast üles just looduslikke vikerkaari kujutavad fotod.
Seejärel söötsid nad vikerkaarefotode ülesvõtukohad ning maailma sademe-, pilvkatte- ja päikesekiirte langemisnurga kaardid vikerkaarte tekkimist ennustavasse mudelisse. Kui mudelit oli piisavalt treenitud, lasid nad sellel ennustada, kus ja kui palju nii praegu kui ka tulevikus maismaal vikerkaari näeb.
Mudel viitas, et vikerkaari näeb kõige enam just saartel. Hiljaaegu maailma vikerkaarepealinnaks kuulutatud Havail hakkab ennustatavasti olema aastas mõni vikerkaareline päev rohkem. Uuringu kaasautori Steven Busingeri sõnul kergitab saare pinnas päevaste meretuulte ajal õhku ülespoole. Nii tekivad saare kohal väikese ulatusega vihmahood, mida ümbritseb endiselt selge taevas. Kui päikeseline taevas ja vihm kokku saavad, moodustavadki vikerkaared.
Uuring muutuse mõju inimeste vaimsele heaolule ei käsitlenud. Samas tähendab kliimamuutus uuringu juhtivautori Kimberly Carlsoni sõnul läbivaid muutusi kogu inimeseks olemises maamunal ja vikerkaarte vaatlemine on üks osa sellest kogemusest.
Teadustöö ilmus ajakirjas Global Environmental Change.
Toimetaja: Airika Harrik