Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Vikerkaarel on tosin palet

Monokroomne vikerkaar Minneapolise kohal 1980. aastal.
Monokroomne vikerkaar Minneapolise kohal 1980. aastal. Autor/allikas: Astronautilus/Wikimedia Commons

Inimestel vikerkaart joonistada paludes ilmub paberile tavaliselt tuttav kuuest või mõnikord ka seitsmest värvitriibust koosnev kaareke. Reaalses maailmas on aga vikerkaare sortiment sedavõrd kirju, et teadlastel on raskusi nende liigitamisega. Värske töö viitab, et piisata võiks 12 klassist ning seni laialdaselt kasutust leidnud süsteemil pole tegelikult head alust.

Vikerkaarte tekkemehhanismi selgitatakse enamasti lastele juba põhikoolis. Vihmapiisad käituvad tillukeste prismadena, mis jagavad valge päikesevalguse sõltuvalt nende lainepikkusest eristatavaks kuueks vöödiks. (Lilla pole teadlaste jaoks vikerkaare värv).

Pärismaailmas on vikerkaared sisepeegeldumise reeglina vähemalt kahekordsed, äärmiselt soodsate tingimuste korral aga isegi kuni seitsmekordsed. Samuti võib aeg-ajalt kaarte vahel märgata tumedamat Aleksandri vööna tuntud ala ja/või triipude äärealadel heledamaid piirkondi. Teistel juhtudel on osad värvid täiesti puudu.

Tavaliselt lähtutakse mitmekesisuse hoomatavateks tükkideks jagamisel ja vikerkaarte klassifitseerimisel vikerkaare tekitanud vihmapiiskade keskmisest suurusest. Mida suuremad vihmapiisad, seda eredamad on vikerkaared.

Jean Ricard koos kolleegidega Prantsusmaa riiklikust meteoroloogiauuringute keskusest märkis aga Ameerika Geofüüsika Seltsi sügiskohtumisel, et liigitusel pole head alust – vihmapiiskade suurus mängib vikerkaare täpse välimuse juures enamasti teisejärgulist väikest rolli. Samuti jääb skeemist paljudel juhtudel vajaka.

 

Selle asemel soovitab ta pärast sadade vikerkaari kujutavate fotode analüüsimist lähtuda peaasjalikult Päikese kõrgusest horisondil. Mida madalamal Päike asub, seda rohkem lühilainelist valgust jõuab atmosfäär hajutada ning seda suurem on oranžikas-punaka valguse osakaal. Mõnikord moodustub seetõttu vaid punast värvi vikerkaar. Lisaks värvide puudumisele iseloomustab vikerkaari nende sõnul vaid kaks universaalset tunnust. Aleksandri vöö tumedusaste ja heledate ääretriipude puudumine või olemasolu.

Nõnda saab nende sõnul vikerkaari jagada 12 kategooriasse, iga vikerkaar võib kuuluda seejuures mitmesse klassi.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: