Aastaid tagasi leidus Eestis rohkem eri liike linde. Võrreldes 30 aasta taguse ajaga on langenud nii põllu-, metsa- kui ka veelindude arvukus. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi ütles, et Eestis hakkas lindude arvukus vähenema taasiseseisvumisega. "Sisenesime suure hooga kapitalistlikku ühiskonnakorda ning meie põllumajandus ja metsandus muutusid pärast seda üsna oluliselt, sest kõikvõimalikes keskkondades majandatakse intensiivsemalt," lausus ta.

Eesti ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul pani lindude liigikusele paraja põntsu Euroopa Liiduga liitumine. "Euroopa Liiduga liitudes suurenesid põllumajandustoetused, mis võimaldavad rohkem pestitsiide kasutada, rohkem väetada. Samuti on põllud suuremad ja ühetaolisemad," sõnas ta.

Lisaks võib lindude arvukuse vähenemisel rolli mängida kliimamuutus, aga sellisel juhul saaks Mägi sõnul jõuda Eestisse liigid, kes muidu elavad lõuna pool. Seda aga ei ole juhtunud. Teadur märkis  Euroopas tehtavate üksikute liikide uuringute põhjal, et enamasti on kliimamuutusest olulisemad elupaikades toimuvad muutused. "Ikkagi see on olulisem, mis on inimtekkel keskkonnas toimunud kui kliimamuutuse mõju," rääkis ta.

Mõned linnuliigid on Eestist juba kadunud, näiteks siniraag, kes elas siin 1950.–60. aastatel aastatel, aga keda nüüd ei ole siinmail kümme aastat kohatud. Siniraagi kadumist seostatakse Mägi sõnul intensiivpõllumajanduse hoogustumisega. Lähiajal võib aga kaduda must toonekurg.

Kaarel Võhandu ütles, et linnud peegeldavad ökosüsteemi üldist olukorda. "See, et lindude arvukus langeb, näitab et ökosüsteemis on midagi korrast ära. Kas putukaid on vähe või on mõni muu probleem. Lindude arvukuse langemine näitab eluslooduse seisundit," ütles ta.

Mägi rääkis, et kui näeme muutusi linnustikus, siis üpris kindlalt hakkavad need muutused puudutama inimest. "Me oleme lindudega üsna samal pulgal toiduahelas, aga linde on märksa lihtsam uurida ja nendega seotud muutusi märgata, kui näiteks inimest ja ühiskonnas toimuvaid muutusi. Linnud ennustavad meile tulevikku. Nad näitavad, mis meil hakkab üsna pea toimuma," lausus ta.

Viimasel ajal on räägitud palju raiemahtudest. Intensiivne metsaraie mõjutab ka linde, eelkõige metsalinde, kes kaotavad oma elupaiku ega suuda kiiresti muutuvate oludega kohaneda.

Mägi ütles, et mõned metsalinnud on küll kohanemisvõimelised, aga neid linde, kes vajavad vana metsa, on väga palju. "Nemad ei suuda kiirete muutustega kohaneda. Metsa vanaks saamine võib võtta 60–70 aastat. Ükski lind ei suuda kahjuks nii kaua metsa vanaks saamist oodata, et saaks end seal mõnusalt tunda. Suur osa meie metsalindudest on siiski lühiealised," rääkis Mägi.

Mida aga teha selleks, et linnuliigid säiliksid? Kaarel Võhandu ütles, et väga oluline on vähendada igasuguste mürkide kasutamist. Seda selleks, et põldudel oleks putukaid. "Teine on mosaiiksete elupaikade taastamine, et ei oleks silmapiirini laiuvaid rapsipõlde, vaid oleks põllusaari, väikeseid metsatukki, rohuribasid, kraave – see aitab kogu elurikkust. Mida mitmekesisem maastik, seda rohkem elupaiku, kus erinevad liigid elada saavad," rääkis Võhandu.