Nahkhiired on tõenäoliselt koroonaviiruste üks looduslik reservuaar ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Lennart Lennuk

Koroonaviiruse üks looduslikke reservuaare on tõenäoliselt käsitiivaliste, sealhulgas nahkhiirte, seas. See ei tähenda, et nahkhiired oleksid muutunud meile kuidagi ohtlikumaks, rääkis Vikerraadio saates "Ökoskoop" nahkhiirte uurija Oliver Kalda.

Kalda sõnul ei põhjusta nahkhiired koroonaviirushaigust, ent sellegipoolest ei tasu nahkhiiri paljaste kätega puutuda. "Kui me praegu käitume mõistlikult ei trügi sinna, kus me olema ei peaks, siis see oht ei ole suurem, kui varem. Praegune haigusepuhang on seotud halbade loomade käsitlemispraktikatega, ilmselt seal Hiina elusloomade turgudel," lausus Kalda.

Praegu ei teata, kas koroonaviiruse levik on tulnud otseselt nahkhiire söömisest, kuid peetakse võimalikuks, et viirusel on olnud mingisugune vaheperemees. Mõnel pool Hiinas pakutakse eksklusiivselt nahkhiire suppi, kuid Oliver Kalda lausus, et tema sellist veidrat looma ei sööks.

Nahkhiirte seas on palju väga erinevaid viiruse tüvesid, kuid inimese probleemide lahendamine läbi selle, et mõnda liiki välja tõrjuda või hävitada, ei too kindlasti meile kasu. "Nahkhiired on ikkagi väga oluline ökosüsteemi osa, neist on meile väga palju kasu. Teiseks, ei olegi õige ühtegi liiki hinnata selle järgi, et kas ta on meile kasulik või mitte," sõnas Kalda.

Nahkhiire uurija tõi näite, et kui Ladina-Ameerikas seoses marutaudi viirusega hakati nahkhiiri hävitama, siis selle tulem oli pigem haiguse leviku laienemine, sest kontaktide hulk suurenes.

Kalda toob veel välja, et Eestis on suur probleem igasuguste maa-aluste koobaste ja tunnelite külastamine, kus talvel on ka nahkhiired. "Sageli tehakse seda just talvisel ajal, kui seal nahkhiired talvituvad. Tegelikult seal looduskaitse reeglite järgi käia ei või. Küll aga võib seal siis käia suvel näiteks."

Nahkhiirte koobastes võib olla ka palju nahkhiirte sõnnikut, samuti võivad levida igasugused haigustekitajad. See küll ei puuduta Eestit, sest suvel nahkhiired koopas ei ole ja meil ei ole selliseid koopaid, kus oleks lademetes nahkhiiresõnnikut. "Troopikas on tõesti selliseid koopaid, kus siis on tuhandeid, kümneid tuhandeid või isegi miljoneid nahkhiiri ühes koopas ja seal kogunevad väga suured nahkhiire sõnnikulademed. Kui seal uurijad käivad, siis neil on peas spetsiaalsed maskid," ütles Kalda.

"Suur osa sellistest zoonootilistest haigustest ehk siis haigused, mis nakkuvad mõnelt teiselt loomaliigilt otse inimesele, on tegelikult seotud sellega, et inimesed järjest tungivad looduses sinna, kuhu nad tungima ei peaks."

Kui nahkhiire uurijad võtavad looma kätte, kasutavad nad kindaid, et nahkhiir ei saaks hammustada inimese nahka katki. Mitmel pool maailmas on nahkhiirte uurijatel nõue, et tuleb teha endale marutaudivaktsiin. Eestis sellist nõuet küll ei ole, kuid siinsed uurijad, seda vaktsiini ikkagi teevad.

"Kuna nahkhiired kannavad Euroopas, siis mitte marutaudiviirust, aga sinna gruppi kuuluvaid nahkhiire lüssaviiruseid – neid on Euroopas kaks sellist laiemat levinud tüve – siis nende vastu saab ennast kaitsta ka selle sama marutaudivaktsiiniga," ütles Kalda.

Nahkhiir on aasta loom 2020.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: