Briti teadlased väidavad suures ülevaateuuringus, et viimase saja aastaga on väga paljude mereliikide levimus, alates vetikatest ja selgrootutest kuni kalade ja imetajateni, nihkunud madalamatelt laiuskraadidelt kõrgemate suunas — ekvaatorile lähemal on neil liikidel arvukus kahanenud, poolustele lähemal aga kasvanud.

Martin Genner Bristoli Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid kättesaadavast kirjandusest andmeid 304 laialt levinud mereelustikuliigi kohta. Kõigis uuritud looma- ja taimerühmades oli seda suundumust märgata.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Current Biology, et kui nii suuri muutusi on toimunud ajal, mil merevee keskmine temperatuur on tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes tõusnud ühe kraadi võrra, siis võib arvata, et meie sajandi keskpaigaks, kui temperatuur on tõusnud veel pool kraadi kõrgemaks, on liikide arvukuse raskuskeskmed veelgi rohkem pooluste poole triivinud.

Need nihked asurkondade paiknemuse rõhuasetustes ei ole liikide eneste seisukohalt sugugi neutraalse tähendusega, vaid mõnede jaoks kasulikud, teistele kahjulikud. Näiteks on keiserpingviinide arvukus vete soojenedes kahanenud, huntahvenaid aga saanud rohkemaks eriti levila põhjaservas, kus neid ajalooliselt on olnud vähem.

Uuringutulemus võib olla veidi kallutatud ses mõttes, et pikaajalisi andmeid on rohkem leida nende merepiirkondade kohta, mille elustikku on uuritud põhjalikumalt. Seetõttu tunnistavad teadlased isegi, et edasi oleks vaja üksikasjalikumalt uurida elustikumuutusi ka seni vähem teadlastähelepanu saanud aladel.

Selgitamist vajaks ka mehhanism, millega soojenemine liikide levimust mõjutab — mil määral on tegu puhtalt vajadusega füsioloogiliselt sobivama keskkonnatemperatuuri järle, mil määral aga näiteks järgnemisega saakliikidele.

On arvata, et soojenemine avaldab elustiku paiknemisele meres suuremat mõju kui maismaal, sest mereolendid on üldiselt temperatuuri suhtes maaolenditest tundlikumad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.