Analüüs puudutab USA riikliku atmosfääri ja ookeani administratsiooni (NOAA) andmekogu. Agentuuri poolt talletatavaid ilmavaatluste andmeid kasutavad teiste seas ka Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) kliimaraporteid koostavad teadlased. Eelmisel aastal ilmunud IPCC ülevaate kohaselt tõusis õhutemperatuur aastatel 1998-2012 kümnendi kohta 0,05 °C. Seevastu aastatel 1951-2012 tõusis temperatuur kümnendi kohta 0,12 °C.

Ajakirjas Science ilmunud uurimus viitab aga, et tegelik soojenemine oli 0,116 °C ehk seega võrreldav eelnevatel kümnenditel nähtud temperatuuritõusuga. Peamise erinevuseni viis ookeanide pinnatemperatuuri mõõtmistel saadud tulemuste töötlemine

Laevadelt tehtud mõõtmistel saadud temperatuurinäit on reeglina samas piirkonnas asuvate poide mõõtetulemustest kõrgem. Seejuures pole temperatuuri mõõdetud laevadelt alati samamoodi. Enne teist maailmasõda ammutati pinnakihist vett ämbriga ja mõõdeti selle temperatuuri. Maailmasõja järel hakati vee temperatuuri mõõtma otse vee sissevõtuava lähistele kinnitatud sensorite vahendusel. NOAA teadlased ei arvestanud aga seni asjaoluga, et osa laevadest jätkas ämbrite kasutamist. Vaatamata sellele, et kõigi mõõtmistulemuste samamoodi töötlemine polnud tegelikult põhjendatud.

Samuti kaasasid NOAA teadlased analüüsi ka 2013. ja 2014. aastatel tehtud mõõtmistulemused ja uute sh Arktikasse paigutatud mõõtejaamade kogutud andmed. Arktilistes kliimavöötmes on soojenemine toimunud oluliselt kiiremas tempos kui mujal maailmas.

Kuigi isegi tehtud korrektuuride järel on temperatuuritõus olnud tagasihoidlikum, kui ennustas enamik kliimamudeleid, märgib töörühm, et viimasel kümnendil nähtud soojenemine on märgatav. Seda isegi juhul, kui valida perioodi alguseks 1998. aasta, mille keskmist temperatuuri kergitas märkimisväärselt El Niño.

Uurimust kommenteerinud kliimateadlased märgivad, et analoogse paranduse viis mõne aasta eest sisse teist suurt temperatuurikogumikku haldav Ida-Anglia ülikool ja Suurbritannia ilmateenistus. Nende poolt tehtud korrektuur aga niivõrd suure erinevuseni ei viinud. Seeläbi rõhutavad teadlased, et erisuse tagapõhja tuleb lähemalt uurida. Sellele vaatamata aitab analüüs juba praegu vähendada maailma keskmise õhutemperatuuri mõõtmisega seonduvaid määramatusi