Maailma vanimad fossiilid võivad olla tavalised kivid ({{commentsTotal}})

Abigail Allwood oma uuringute käigus elule viitavaid märke ei leinud.
Abigail Allwood oma uuringute käigus elule viitavaid märke ei leinud. Autor/allikas: Abigail Allwood, Abigail.C.Allwood@jpl.nasa.gov

Kahe aasta eest Gröönimaa kagurannikult pärit fossiilid võivad olla 3,7 miljardi aasta eest elanud bakterite elutegevuse jälgede asemel hoopis tavalised ebahariliku kujuga kivitükid.

Wollongongi Ülikooli geoloog Allen Nutman teatas kolleegidega 2016. aastal stromatoliitide leidmisest. Kuhjatised tekivad meres elutsevate bakterikolooniate elutegevuse toimel. Tuhandete aastatega kasvab surnud bakteritest allesjäävast kaltsiumkarbonaadist – lubjakivi peamisest koostisosast – koosnev kiht üha paksemaks.

Fossiilid lükkasid elu tekke vähemal 200 miljoni aasta võrra kaugemasse minevikku. "Stromatoliitide tekkimiseks oli vaja mitut sorti mikroorganisme ehk elu pidi jõudma mitmekesistuda," selgitas Nutman toona ERR Novaatorile avastuse tähtsust. Samal ajal möönis geoloog, et erakordne avastus kaasnevad ilmselt ka elavad vaidlused. Vähemalt oli juhtunud seda minevikus ikka ja jälle. Stromatoliite meenutavaid moodustusi tekib protsesside käigus, millel pole eluga vähimatki pistmist.

Seekord paistis olevat aga 1–4-sentimeetrise läbimõõduga koonuseid kirjeldavas uurimuses proovide analüüsi ja tulemuste tõlgendamisega kõik korras. Elu kinnitas järelduste kohaselt planeedil kanda juba õige pea pärast selle tekkimist. Võib-olla isegi neli miljardit tagasi valitsenud vaenulikes tingimustes.

Iidsele elule viitavad kivistised. Autor: Allen Nutman

"Kõik tundus paigas olevat. Tegu oli põneva avastusega ja selle mõju oleks olnud tohutu," meenutas tööle toona konteksti andva artikli kirjutanud Abigail Allwood, California Tehnoloogiainstituudi geoloog ja Marsilt elu otsimisele pühendunud NASA planeediteadlane.

Pärast ise Gröönimaal käimist ja ekspeditsiooni käigus tehtud tähelepanekute järel pole ta enam nii kindel. Allwoodi kahtlused põhinevad Nutmani uuritud paljandist ühe päeva jooksul ligi meetri kauguselt võetud proovide analüüsil. Pealiskaudselt sisaldavad need Nutmani stromatoliitidele sarnanevaid kivistisi.

Kivitükkidesse tehtud sisselõiked näitasid aga Allwoodi sõnul, et piklike koonuste asemel on tegu hoopis vähemalt kümne sentimeetri, tõenäoliselt märksa sügavamale ulatuvate laineliste moodustistega. Need tekkisid analüüsi tulemusel juba elu mitte hõlmavate protsesside tulemusel. Tõenäoliselt immitses poorsetesse ränitükkidesse rohkelt kaltsiumkarbonaati sisaldav vedelik. Viimaks ei leidnud Allwood märke ka moodustistes märke silmnähtavast sisestruktuurist. Kihtide olemasolu oleks kunagi Gröönimaa aladel elanud mikroobidest selgem märk.

"Sama hea oleks võrrelda omavahel õunu ja apelsine. Paljandi halb seis, tektoonilised muutused ja potsumine, oli põhjus, miks me ise seda piirkonda vältisime," viitas aga Nutman. Geoloog märkis, et tema töörühm nägi stromatoliite vaid kivikurru keskel. Teisisõnu, isegi kui seal kivistisi kunagi leidus, oleks võimalus nende tervena säilimiseks väga väike. Viimaks rõhutas ta, et Allwood ei suuda uurimuses selgitada tema leitud stromatoliitide kuju. Tektoonilise surve korral näib vähetõenäoline, et struktuuri põhi jääb lamedaks ja ainult tipp korrapäratuks.

Kunagise elu otseselt kinnitavaid molekule ei leidnud isegi Nutman. Küll pani ta lisaks tähele, et stromatoliitides leidub ümbritsevatest kivimitest vähem kaaliumit ja titaani. Teisalt oli neis tavapärasest rohkem haruldasemaid elemente nagu üttriumi. Miski pidi geoloogi sõnul selliseid muutusi esile kutsuma.

Allwoodi sõnul tema töörühma keemiline analüüs tehtud tähelepanekutele kinnitust ei paku: "Elusorganismide olemaolu pole vajalik," rõhutas geoloog. Titaani ja kaaliumit leidub tavapärasest vähem ka ülejäänud paljandis. Haruldased elemendid on koondunud aga kvartsist või vilgukibist koosnevatesse kübemetesse.

Allwood tõdes, et praegusest vastandumisest lihtsat pääseteed pole. "Seni kuni veel keegi teine Gröönimaal ise kohal ei käi ja täiendavaid proove ei võta, jääb see sõna sõna vastu olukorraks," nentis geoloog. Nii Nutmani kui ka Allwoodi töörühmast külastas Gröönimaad kaks inimest. Teised kolm pidid leppima tehtud piltide ja kogutud proovide uurimisega.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: