"Sõltuvalt dateerimismeetodist ulatub fossiilide vanus 3,77 või isegi 4,29 miljardi aastani. Uurimus annab kindlust ideele, et elu tekkis õige pea pärast Maa moodustumist veealuste vulkaaniliste lõõride lähistel," selgitas ERR Novaatorile uurimuse esimene autor Matthew Dodd. Londoni ülikooli kolledži doktorandi sõnul oleks sügavikest eralduv raud pakkunud bakteritele rikkalikku toidulauda. Tõenäoliselt hankisid esimesed elusorganismid nimelt energiat raua oksüdeerimisest. Lihtsamalt öelduna püsisid nad elus tänu roostetamisel vabanevale energiale.

Leidu kirjeldav uurimus ilmus pelgalt pool aastat pärast austraalia teadlaste teadet Gröönimaa rannikult 3,72 miljardi aasta vanuste fossiilide leidmisest. "Sealne keskkond oli hoopis teine. Tegu oli madala rannikumerega. See viitab, et elu õppis väga kiiresti toime tulema väga erinevates tingimustes. Me ei lükka seega uurimusega kaugemale minevikku vaid elu tekkimise algusaega, vaid saame öelda midagi ka mitmekesistumise kiiruse kohta," rõhutas Dodd. Samas möönas ta, et teadlaskogukond pole veel eelmisel aastal ilmunud tööd täielikult omaks võtnud.

Probleeme nähakse kokkuleppeliselt ka seni kõige vanemaks peetud mikrofossiile kirjeldava töö juures. Osa teadlastest arvavad, et Lääne-Austraaliast päevavalgele tulnud 3,46 miljardi aasta vanused väidetavad elu jäljed võisid tekkida ka eluga mitteseotud nähtuste tulemusel. Erinevalt taimedest ja loomadest ei jää bakteritest maha nende endi fossiile. Leppida tuleb vaid nende potentsiaalsete elutegevuse jälgedega. Seega peavad teadlased esmalt veenduma, et settekivimite kuhjatised või mikrostruktuurid ei saa tekkida mingil muul viisil.

Kvartsis peitunud mikrofossiilid sarnanevad tänapäeva mikroobide poolt jäetavatele jälgedele. Hematiit on punakas, kvarts valge ja magnetiit must. Autor: Matthew Dodd

Kvartsis peitunud mikrofossiilid sarnanevad tänapäeva mikroobide poolt jäetavatele jälgedele. Hematiit on punakas, kvarts valge ja magnetiit must. Matthew Dodd

"Veealuste vulkaanilõõride lähistel on see eriti raske. Võimalike keemiliste reaktsioonide nimekiri on päris pikk. Laseriga tehtud uuringute põhjal leitud mineraalide ja mikrostruktuuride kuju põhjal saame olla antud juhul aga väga kindlad, et need tekkisid just bakterite elutegevuse toimel," selgitas Dodd.

Põhjuseid on mitu. Esiteks sarnanevad rauast ja hapnikust koosnevad kuni poole millimeetri pikkused hematiidiketikesed kinnitatult rauda oksüdeerivate bakterite elutegevuse kõrvalsaadustele. Teiseks paikneb hematiit sentimeetrise läbimõõduga rosettides ja graanulites. Neid omakorda on nooremate fossiilide puhul seostatud eluvormi hukkumise järel algava valkude lagunemisega.

Järgmise sammuna kavatseb Dodd kolleegidega täpsemalt uurida elusa ja eluta protsesside tulemusel tekkiva süsinikupõhise aine erinevusi. "See pole kasulik vaid Maa varajase elu otsingutel, vaid ka ülejäänud Päikesesüsteemis. Näiteks juhul, kui leiame kulguritega Marsil orgaanilise aine jälgi, peame teadma, kas selle taga võisid olla bakterid," sõnas Dodd. Tarviliku võrdlusmaterjali ja andmebaaside loomine nõuab aega ja kannatust.

Doktorandi sõnul kasvatas mikrofossiilide leidmine tõenäosust, et Marsilt vähemalt kunagise elu jälgi ka leitakse. "Nii Maal kui ka Marsil olid samal ajastul vedelas olekus ookeanid. See paneb mõtlema... Kui me aga tulevikus Marsilt samast ajastust pärinevaid bakterite fossiile ei leia, viitab see, et elu teke Maal oli jabur õnnetus," mõtiskles Dodd.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.