Elu võis tekkida Maal arvatust sadu miljoneid aastaid varem ({{commentsTotal}})

Gneissikamakast leitud grafiit viitab mikroobide elutegevusele.
Gneissikamakast leitud grafiit viitab mikroobide elutegevusele. Autor/allikas: Tsuyoshi Komiya/Tokyo ülikool

Kanadas Labradori poolsaarel päevavalgele tulnud kivimites peitunud grafiit viitab, et elu tekkis Maal juba 3,95 miljardi aasta eest. Kuigi tulemused on äratanud geoloogide seas eluterve skeptikupisiku, on tegu järjekordse tööga, mille kohaselt leidis revolutsiooniline sündmus aset vaid paarsada miljonit aastat pärast planeedi enda moodustumist.

Eoarhaikumi ajal Maal valitsenud tingimusi saab kirjeldada sõna otseses mõttes põrgulikena. Vaevalt 500 miljoni aastase planeedi maakoor kubises vulkaanidest. Planeedi pinda pommitasid asteroidid ja komeedid. Atmosfäär koosnes suuresti ammoniaagist ja metaanist. Isegi Päike oli tänasest umbes veerandi võrra tuhmim. Kuid ometigi näisid suutvat tekkida Maal primitiivsed eluvormid ja ka sellel püsima jääda. Vähemalt kui uskuda Tokyo ülikooli teadlaste järeldusi.

Need põhinevad töörühma hinnangu kohaselt 3,95 miljardi aasta vanusest moondekivimist gneissist leitud grafiiditerakestel. "Sedavõrd iidsetest kivimitest elule viitavate jälgede leidmine oli meile endalegi päris üllatav," sõnas teadlasrühma üks juhte Tsuyoshi Komiya, kes Sagleki ladestust pärit kivitüki jääkarusid trotsides kümnendi alguses Jaapanisse toimetas.

Grafiiditerade näol pole tegu klassikaliste fossiilidega, vaid jälgedega bioloogilistest protsessidest. Mõnes võetud proovis leidus raskemat süsinikku C-13 võrreldes süsinik-12'ga ebaharilikult vähe. Et eluvormid eelistavad kasutada oma rakkudes süsinik-13 asemel süsinik-12, võibki töörühma sõnul lugeda sellist rikastumist varajastele eluvormidele viitavaks märgiks.

Mis kõige olulisem, grafiit moodustus 536–622 °C juures. Sama kõrgele temperatuurile viitasid gneissis nähtud moonded. See viitab Komiya sõnul, et grafiidi näol pole tegu hilisema saastega.

Ajakirja Nature veebitoimetusele antud kommentaaris nentisid aga samuti Sagleki kivimitega tööd teinud Poola Teaduste Akadeemia geoloog Moniak Kusiak ja Perthis asuva Curtini ülikooli teadlane Daniel Dunkley, et grafiit on tõenäoliselt hoopis hilisem lisandus, mis tungis gneissi hiljem.

Selle aasta alguses Kanada rannikult leitud vähemalt 3,77 miljardi aasta vanuseid fossiile kirjeldanud Londoni ülikooli kolledži ülikooli geokeemik Matthew Dodd pidas seevastu töörühma järeldusi esialgsete andmete põhjal õigeks.

"Kuid töörühm juhindus grafiidi varajase eluga seostamisel vaid süsiniku isotoopide suhtest. Ümberlükkamatute järeldusteni jõudmine nõuab täiendavaid analüüse, näiteks tuleks uurida kivimite lämmastiku ja fosfori sisaldust," märkis Dodd. Geokeemik lisas, et süsinik-12 on leitud varem ka näiteks meteoriitidest.

Kui aga järeldused peaksid paika pidama, viitab see tema sõnul teiste hiljutiste valguses, et elu hakkas planeedil tekkima juba vahemikus 4,3–4 miljardit aastat tagasi, seniarvatust paarsada miljonit aastat varem. Seda võrdlemisi põrgulikes tingimustes.

"See mõjutab omakorda väljavaateid leida elu teistelt planeetidelt. Lisaks, kui elu kinnitas Maal kanda juba nii vara, peaks selle jälgi leiduma ka Marsil, juhul kui selletekkimine ei nõua väga eriliste asjaolude kokku langemist," mõtiskles Dodd.

Kõige vanemate tänaseks leitud fossiilide vanus ulatub 3,7 miljardi aastani. Samas oli Gröönimaa loodeosast leitud kivististe näol tegu stromatoliitide ehk suhteliselt keerukate mikroobikoosluste jäänustega. Lihtsamad eluvormid pidid tekkima kivistised leidnud Wollongongi ülikooli geoloogi Allen Nutmani sõnul seega oluliselt varem. Vanima Gröönimaa lähistelt leitud tõenäoliselt bioloogist päritolu grafiidi vanus küünib 3,8 miljardi aastani.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: