Tartu ülikooli geofüüsika vanemteaduri Jüri Plado sõnul on suviste välitööde käigus tehtud kaevamiste leiud olulised kahest aspektist:

• Kaali peakraatri puistevallist meteoriiditükkidega koos leitud puusöe dateering (1600 aastat eKr) aitab täpsustada kunagise meteoori langemise aega;
• Oluline on selgitada suure 396 grammise meteoriidi tüki tekkepäritolu – nii suur kivimtükk ei saa pärineda kokkupõrkeaegsest plahvatusest, vaid pidi irduma juba lennul läbi atmosfääri. Viimast fakti aitavad loodetavasti tõendada leiule järgnevad uuringud, mille käigus suuruselt teine, paarisaja grammine meteoriidikild (nimega Maria, samuti leidja auks) pooleks saetakse ja lõikepindade struktuure analüüsitakse.

Erinevad Kaali kraatrist leitud meteoriiditükid. Autor: Randel Kreitsberg

Loomulikult on haruldane ja märgilise tähtsusega ka suure kivi leidmise sündmus iseenesest. Meteoriidi langemisel ja sellele järgneval plahvatusel tavaliselt meteoriit ise kaob paljudeks väikesteks osisteks, võib öelda, et lausa pihustub. Seni on Saaremaalt leitud kuni mõnikümmend grammi kaaluvaid meteoriitse raua (suurenenud niklisisaldusega raud) tükikesi, mis on tõenäoliselt plahvatusejärgselt laiali paiskunud osakesed. 

Lisaks 110 meetrise läbimõõduga Kaali peakraatrile on samas piirkonnas kokku veel kaheksa väiksemat kraatrit. Teadlaste sõnul on Kaali meteoori näol tegemist olnud väga kompaktse meteoorkehaga, mis lagunes atmosfääris suhteliselt vähe ning mille üksikud suuremad tükid kõnealused kraatrid tekitasidki. Leitud Mateusze ja Maria nimelised kivid on ühed väiksematest atmosfääris irdunud osistest, mis olid liiga väikesed ja aeglased, et kraatrit tekitada.

Kas oskad teha vahet põllutööriistadel ja meteoriidikillul? Autor: Randel Kreitsberg

Tartu ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe sõnul oli algse tudengite suvise kaevamisharjutuse eesmärk püüda leida ja eristada maa sees leiduvaid rauast objekte nagu mürsukillud või põllutehnika tõelistest meteoriiditükkidest. Tegemist oli Tartu ülikooli korraldatud rahvusvahelise astrobioloogia ja meteoriitika kursusega, mille üks osa toimuski Saaremaal Kaalis. “Kaalist leitud rauatükkidest saaks pool traktorit kokku panna,” kirjeldab Kirsimäe erinevate eksileidude rohkust. Kokku üle ühe kilogrammi meteoriiditükkide leidmist poleks keegi osanud ette näha.

Plado sõnul on suure meteoriiditüki leidmine haruldane juhus, kuid maailma mastaabis pole tegu millegi erakordsega ning suurt seniseid teooriaid ümber lükkavat teadustööd nende leidude tulemusena ei sünni. Kaali meteoriidi teeb eriliseks asjaolu, et tegemist on tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteooriga ning selle suurimat ja ka väiksemaid leitud tükke saavad huvilised õige pea ka Tartu ülikooli loodusmuuseumis imetleda.