Esimesed loomad vajasid hapnikku vähe
Hapnikku on loomadele vaja nagu õhku. Kuid kui tähtis oli hapnik loomadele siis, kui loomad alles tekkisid? Ameerika teadlaste uuringust nähtub, et võib-olla mitte nii väga.
Daniel Stolper ja Brenhin Keller Berkeley California ülikoolist jõudsid oma uuringus järeldusele, et süvaookeani hapnikusisaldus tõusis tänasega enamvähem võrreldavale tasemele ajavahemikul 540–420 miljonit aastat tagasi. See tulenes arvatavasti sellest, et ka atmosfääris jõudis hapnikusisaldus just tollal tänapäevasele ehk 21 protsendile suhteliselt lähedale.
Kuid hulkraksed loomad tekkisid juba mitusada miljonit aastat varem, umbes 700–800 miljoni aasta eest. Ka esimestel loomadel oli ainevahetuseks hapnikku vaja, kuid Stolper ja Keller järeldavad ajakirjas Nature, et esialgu ei vajanud nad seda ainet siiski nii suures koguses kui arvata on võinud.
Stolper ja Keller uurisid, milline on raua oksüdatsiooniaste iidsetel aegadel veealuste vulkaanide laavast moodustunud kivimites. Võrreldes eri ajastutest pärinevate kivimite kohta saadud andmeid, tegid nad kindlaks, millal hakkas kivimites sisaldunud raud ilmutama oksüdeerumise märke.
Just siis pidi ka merevesi hakkama sisaldama märgatavas koguses hapnikku. Kuid nagu teistest uuringutest hästi teada, esimesed hulkraksed loomad olid selleks ajaks juba tekkinud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa