Esimesed loomad vajasid hapnikku vähe ({{commentsTotal}})

Hapnikku on loomadele vaja nagu õhku. Kuid kui tähtis oli hapnik loomadele siis, kui loomad alles tekkisid? Ameerika teadlaste uuringust nähtub, et võib-olla mitte nii väga.

Daniel Stolper ja Brenhin Keller Berkeley California ülikoolist jõudsid oma uuringus järeldusele, et süvaookeani hapnikusisaldus tõusis tänasega enamvähem võrreldavale tasemele ajavahemikul 540–420 miljonit aastat tagasi. See tulenes arvatavasti sellest, et ka atmosfääris jõudis hapnikusisaldus just tollal tänapäevasele ehk 21 protsendile suhteliselt lähedale.

Kuid hulkraksed loomad tekkisid juba mitusada miljonit aastat varem, umbes 700–800 miljoni aasta eest. Ka esimestel loomadel oli ainevahetuseks hapnikku vaja, kuid Stolper ja Keller järeldavad ajakirjas Nature, et esialgu ei vajanud nad seda ainet siiski nii suures koguses kui arvata on võinud.

Stolper ja Keller uurisid, milline on raua oksüdatsiooniaste iidsetel aegadel veealuste vulkaanide laavast moodustunud kivimites. Võrreldes eri ajastutest pärinevate kivimite kohta saadud andmeid, tegid nad kindlaks, millal hakkas kivimites sisaldunud raud ilmutama oksüdeerumise märke.

Just siis pidi ka merevesi hakkama sisaldama märgatavas koguses hapnikku. Kuid nagu teistest uuringutest hästi teada, esimesed hulkraksed loomad olid selleks ajaks juba tekkinud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: