Austraalia fossiilid juhatavad maavälise elu jälgedele ({{commentsTotal}})

Dresseri ladestu peitis kivistisi.
Dresseri ladestu peitis kivistisi. Autor/allikas: Tara Djokic

Lääne-Austraalia kivistisi uurinud teadlased on leidnud elu jälgi 3,5 miljardi aasta eest vulisenud kuumaveeallikates. Töö pakuv toetuspinda ideele, et elu tekkis merepõhja asemel maismaal ja võib mõjutada maavälise elu otsinguid.

Varem endistest kuumaveeallikatest leitud elu jäljed on pelgalt 400 miljoni aasta vanused. "Tööst järeldub, et neis võis elu leida praktiliselt terve Maa ajaloo vältel. Kui asume otsima elu teistelt planeetidelt, näiteks Marsilt, mille pinnast on suurem osa sama vana kui varjane Maa, oleks väljavaated sarnastest keskkondadest elu leida seega küllaltki head. Seda muidugi eeldusel, et elu seal kunagi üldse eksisteeris," sõnas ERR Novaatorile uurimuse juhtivautor Tara Djokic Austraalia astrobioloogia keskusest.

Järgmine kulgur plaanitakse saata punasele planeedile 2020. aastal. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA on valinud praeguseks kolm võimalikku maandumispaika. Neist ühes, Columbia küngastena tuntud piirkonnas voolasid tehiskaaslaste tehtud piltide alusel kunagi kuumaveeallikad. Djokici ja tema kolleegide uurimistöö lisab täiendava põhjuse just seal paiknevate ladestute üksikasjalikumaks uurimiseks.

Vanimate eelnevalt maismaalt leitud elu jäetud märkide vanus on 2,9–2,7 miljardit aastat. Värsked tulemused lükkavad elu maismaale ilmumise seega 580 miljoni aasta võrra kaugemasse minevikku. Ligikaudu sama vanad on ka kõige vanemad teadaolevad fossiilid. "See lisab täiendava argumendi hüpoteesi kasuks, et esimesed eluvormid tekkisid mageveeallikates, mitte ookeanides," selgitas Djokic.

Doktorant tõi välja, et leitud ainuraksete elamise kõrvalproduktina tekkinud keemilised ühendid olid suhteliselt keerukad. Teisisõnu pidid lihtsamad eluvormid eksisteerima juba enne seda.

Väikese sammud
Teadlased leidsid Lääne-Austraalias asuvast Pilbara ladestust esimesi iidsele elule viitavaid märke juba 1970. aastatel. Toona arvati aga, et 3,5 miljardi aasta eest laius piirkonnas madal meri. Hiljem tehtud teadustöö on viidanud, et tegu oli hoopis vulkaaniga. "Kuid kuumaveeallikaid võib leida ka merepõhjast. Leidsime nüüd mineraali – geiseriidi, mis saab tekkida vaid maismaal asuvates allikates," sõnas Djokic.

Samuti jäi teadlastele silma täiendavaid märke kunagisest elust. Näiteks stromatoliidid, kihilised mikroobidega seostatavad mineraalirikkad kuhjatised ning tõenäoliselt sitkesse ja kleepuvasse ainesse lõksu jäänud õhumullid. Tänapäeval tekib õhu lõksustamiseks sobilik mödi bakterite elutegevuse kõrvalproduktina.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: