"Ma arvan, et asi on nüüd selge," sõnas uuringut eest vedanud William Schopf, Los Angeleses asuva California ülikooli paleobioloog. Iidseid fossiile sisaldanud kivitükid sattusid teadlaste kogusse juba 1982. aastal. Kümmekond aastat hiljem tehtud analüüs osutas, et Lääne-Austraaliast Apex Charti kihistust võetud proovide vanus ulatub 3,45 miljardi aastani. Järelikult pidid sama vanad olema ka nendes talletunud mikroobide jäljed. Sugugi mitte kõik paleontoloogid polnud toonase tõlgendusega aga nõus.

Elu oleks pidanud tekkima järelduste kohaselt kiiremini, kui peeti toona võimalikuks. Teisalt nenditi, et mikrofossiilid oleks saanud tekkida ka geoloogiliste protsesside tulemusel. Keskmiselt kümne mikromeetrise läbimõõduga kivistunud mikroorganisme meenutavate jäljendite moodustumiseks poleks olnud vaja ühtegi bakterit ega mikroobi.

Näiteks heideti veel kahe aasta eest ette, et süsinik on jaotunud Apex Charti kihistu väidetavates rakumembraanides kaootiliselt. Järelikult polnud need ilmselt tekkinud ilmselt mikroobide elutegevuse tulemusel. Selle asemel koosnevat mikroobi fossiilid peamiselt saviterakestest. Süsinikku lisas sellele kihiliselt aeg-ajalt nendega kokku puutunud süsinikurikas ja kuum vesilahus. Schopfi värske kallutab tõlgenduse taas bioloogilise päritolu kasuks.

Süsiniku päritolu määramiseks kasutas ta koos Wisconsini ülikooli geoteadlase John Valleyga teiseste ioonide mass-spektromeetriat. See võimaldab määrata proovides kõrge lahutusvõimega erinevate süsiniku teisendite sisaldust. Peale stabiilse süsinik-12 tekitavad kosmilised kiired atmosfääris ka süsinik-13. Elusorganismid kasutavad eelistatult süsinik-12.

Töörühm leidis 11 fossiili uurides, et kahe isotoobi suhe sõltus tugevalt kivististe kujust. "Kui need poleks bioloogilist päritolu, ei oleks sellisel seosel mingit põhjendust. Nende süsinik-13 ja süsinik-12 suhe iseloomustab bioloogilisi ja ainevahetuslikke funktsioone," sõnas Valley.

Võrdluseks uurisid teadlased samast kihistust pärit kive, kust mikrofossiile leitud pole. Seal taolist süsiniku teisendite korrelatsiooni ei nähtud. Mikrofossiilide kuju ja suuruse põhjal järeldab töörühm, et kivides on jäädvustunud vähemalt viit erinevat liiki mikroobide fossiilid. Juba 3,45 miljardi aasta eest leidus nii päikesevalgusest energiat tootvaid baktereid, metaani vabastavaid ürge kui ka metaanist energiat hankivaid proteobaktereid.

Taolise mitmekesisuse tekkimine oleks võtnud Valley ja Schopfi sõnul mitusada miljonit aastat. Elu võis tekkida seega juba nelja miljardi aasta eest, pelgalt pool miljardit pärast planeedi enda teket. Selle võimalikkusele on osutanud ka paar teist hiljutist leidu.

Märtsis teatati Kanada rannikult bakterite elutegevusele viitavate settekuhjatiste avastamisest, mille vanus ulatub sõltuvalt dateerimismeetodist 3,77 või isegi 4,29 miljardi aastani. Septembris kirjeldati 3,95 miljardi aasta vanust Kanadas Labradori poolsaarel päevavalgele tulnud grafiiti. Ka selles leidunud süsinik-13 ja süsinik-12 suhe viitas elusorganismide elutegevusele. Mõlema töörühma järeldusi on vaja veel kinnitada sõltumatute teadlasrühmade poolt.

Kõik paleontoloogid pole veel Schopfi ja Valley esitletud uute analüüsidega täielikult rahul. Muu hulgas viitavad nad, et fossilid on halvas seisus ja ajastute möödudes märkimisväärselt moondunud. "Selle analüüsi tehnika tekitatud veapiirid on nii suured", et andmed pole piisavalt head väitmaks, nagu leiduks kivis erinevat tüüpi mikroobe, märkis ajakirja Science uudistetoimetusele Olcott Marshall. Kansase ülikooli paleontoloog, kes seadis Schopfi tõlgenduse kahtluse alla 2015. aastal.

Schopfi töörühma värske töö ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.