Ehkki Eesti maapõue setetes ei ole kõik leiud maailma vanimad, leidub meil siiski ka rekordiliselt vanu kivistisi, rääkis Eesti loodusmuuseumi geoloog Sander Olo saates "Terevisioon".

Näiteks pärineb Olo sõnul just Eestist maailma teadaolevalt vanim säilinud merisiilik, kellel on vanust nüüdseks juba umbes 450 miljonit aastat. "Ta on leitud Haljala lähedalt, kusagil 200 aastat tagasi," kirjeldas geoloog. "Ta sattus sinna sellel ajal, kui Eesti asus kusagil tänapäeva Madagaskari kandis."

Toona valitses Eesti alal parasvöötmeline kliima, kus hakkasid esimesed meresiilikud alles välja arenema. Olo sõnul ei ole Eestist leitud kivistis päris esimene merisiilik, kes maailma ilmus. "Tänapäeva merisiilikud on võib-olla natuke suuremad. Iga evolutsiooni alustav organism on alguses päris väike," ütles ta.

Lisaks esimesele merisiilikule on just Eestist pärit maailma vanimad silmad. "Need leiti ühelt trilobiidilt, mis pärineb mitte väga kaugelt Muugast, Savirannast, ja on kogutud umbes 40 aastat tagasi," täpsustas Olo. Eesti loodusmuuseumi kogudes geoloogi sõnul neid vanimaid silmi siiski pole.

See-eest leiab muuseumist 80 miljonit aastat noorema isendi, kel vanust 530 miljonit aastat. "Ta pärineb kambriumi algusest ja kambriumit loetaksegi plahvatusliku elu arengu alguseks," sõnas geoloog. Kuna kambrium algas kokkuleppeliselt 540 miljoni aasta eest, pole veel vanemate silmade leidmine maailmas Olo sõnul enam tõenäoline. "Midagi on Eestis ikkagi kõige vanemat ka," tõdes ta.

Muudest Eesti vanimatest elusolenditest rääkides meenusid geoloogile esimesena rabad. "Kui mõtleme rabas kasvava turbasambla peale, siis ta ju muudkui kasvab, aga alumine osa laguneb ehk vahepeal ei teki uut taime," selgitas Olo. Arvestades, et sood hakkasid Eestis tekkima kohe peale jää sulamist, on mõnel rabakooslusel nüüd vanust juba 10 000 aasta jagu.

"Kõige paksem turbakiht on Vällamäe soos Lõuna-Eestis. Samas kõige vanem, mida võiks lugeda elukoosluseks, asub Soomaal Valgerabas," ütles geoloog. Valgerabal on tema sõnul vanust 12 000 aastat, millest esimese 1000–2000 aasta jooksul arenes sealne madalsoo turbale sobilikuks rabaks.

Eesti vanim puu on Sander Olo sõnul endiselt Tamme-Lauri tamm, mis tähistab peagi oma 700. sünnipäeva. "Aastal 1326 on ta kasvama hakanud ning (ta on) siiamaani täies elujõus ja kasvab," sõnas ta. Nii nagu puude vanus saab selgeks aastaringe kokku lugedes, saab ringe lugeda ka merekarpidel. Olo sõnul ongi Eesti loomadest vanimad ebapärlikarbid, kellest vanimal on kokku loetud 134 aastaringi.