"Eesti trilobiit on tolleaegse vanusega materjalide hulgas suhteliselt ainulaadne. Vanimatest fossiilidest on säilinud tavaliselt ainult jäljend, mitte kest. Seetõttu on säilinud ka üldse rohkem kasulikku infot," märkis Helje Pärnaste, uurimuse üks autoritest ERR Novaatorile. Trilobiidid ehk ürgvähid elasid madalates rannikumere vetes. Neist suurem osa kasvasid 3–10 sentimeetri, mõnel ajaperioodil isegi 70 sentimeetri pikkuseks.

Nüüd kirjeldatava olendi säilmeid sisaldav kivitükk jäi teadlaste silma juba pea 40 aasta eest. Selle esialgse katalogiseerimise järel jäi see aga aastateks seisma. "2011. aastal Riias toimunud konverentsil kuulasin oma tänaste kaasautorite – Brigitte Schoenemanni ja Euan Clarksoni – ettekandeid ja hakkasin vaatama ka enda trilobiite sama tähelepanelikult," meenutas Pärnaste.D) Paljastunud osa olendi paremast silmast. Nooled viitavad fotoretseptoritele. E) Parem silm külgvaates F) Paljastunud silma osa skeem E) Kaks ommatiidi lähivaates. Autor: Schoenemann et al./PNAS

Nüüdisaegne paremat suurendust pakkuv tehnika võimaldab teha aastakümnete taguse ajaga teistsuguseid avastusi. Trilobiitide liigi tasemel kirjeldamise asemel saab uurida nende elu, arengut ja ehitust süsteemsemal viisil. Järgnenud aastatel jäigi Pärnastele põnevamaid eksemplare uurides silma fossiilid, mis osutusid maailma vanimateks kestaga trilobiitideks. Loomade kehapinda kattis ka mineraliseerunud välistoes.

Liiki Schmidtiellus reetae kuuluva trilobiidi silmad koosnevad umbes sajast ommatiidist ehk fotoretseptorist. Võrreldes näiteks tänapäeval elavate kiilide ja mesilaste liitsilmadega asuvad need üksteisest suhteliselt kaugel. Samuti puudus silmal lääts. Kuigi loomade nägemismeel oli seetõttu paljudest nende tänapäeval elavatest kaugetest sugulastest kehvem, võimaldasid need märgata siiski nende teel olevaid takistusi ja kiskjaid.

"Fossiil paljastab lisaks, et liitsilmade struktuur ja funktsioon on viimase poole miljardi aasta jooksul vaevu muutunud," selgitas Clarkson, Edinburghi ülikooli paleontoloog BBC-le.

Eesti eripära
Pärnaste usub kolleegidega, et võimalus mujalt maailmast veelgi vanemate ja sama hästi säilinud nägemiselunditega olendite fossiilide leidmiseks on väike. "Tolleaegsetes ekvatoriaalsetes meredes, näiteks Siberi aladel, on lubjakivi setted. Seal on säilinud kestad lubjakivina ehk kaltsiumkarbonaatsena või üldse mitte," selgitas paleontoloog.

Baltica paleokontinent paiknes aga tollal lõunapoolkera kõrgematel laiuskraadidel, kus oli meri külmem. Keskkond soosis looma kivistumist fosfaatsena. Tõenäoliselt toimus see bakteriaalse tegevuse kaastoimel.

Fosfaatsena võivad säilida fossiilides oluliselt peenemad struktuurid. Muu hulgas on leitud varem näiteks äärmiselt hästi säilinud mao, närvisüsteemi või silmadega trilobiite. Viimased on nüüd kirjeldatavast leiust aga oluliselt nooremad Vanemates settekihtidest leiab kunagi fossiliseerunud loomadest vaid õrnu jäljendeid.

Eesti aladelt leitud trilobiitide suhtes tasub hoida silm lahti ka järgnevatel kuudel. "Meil on valmimas veel terve rida artikleid," lisas Helje Pärnaste

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.