Maailma esimese looma tiitel vahetas omanikku ({{commentsTotal}})

Dickinsonia läbimõõt ulatub sõltuvalt fossiilist paarist millimeetrist enam kui meetrini.
Dickinsonia läbimõõt ulatub sõltuvalt fossiilist paarist millimeetrist enam kui meetrini. Autor/allikas: Ilja Bobrovski/Austraalia riiklik ülikool

Maailma esimeseks loomaks saab hetkeseisuga pidada enam kui 550 miljoni aasta eest merepõhjast toitu otsinud ovaalset elukat Dickinsonia, järeldavad iidses kivistises talletunud kolesteroolimolekule uurinud Austraalia ja Venemaa teadlased. Oma roll oli avastuse ilmsiks tulekul mängida ka Eestil.

"Ütlesin Iljale õige mitu korda, et kui sa seda ikka nii väga tahad, võid sa proovida sealt midagi kätte saada, aga sa ei leia mitte kui midagi. Kuid otseloomulikult olin ma rõõmus, kui me laborist tulemused lõpuks kätte saime," meenutas Joschen Brocks, Austraalia Riikliku Ülikooli paleobiokeemiadotsent ja uurimuse kaasautor.

Väike, kuid mainimisväärne osa oli mängida leiu juures ka Eestil. Just siinsamas kohtus Brochs esimest korda töö esimese autori Ilja Bobrovskiga, kelle peas "kõige-rumalam-idee-mida-eales-kuulnud-olen" sündis. Doktorant oli küll varem Brochsi e-kirju vahetanud, kuid ühisprojekti alustamine eeldas põhjalikumat kohtumist. Nii laskiski ta noorteadlase ühe Eestis toimunud paleontoloogiakonverentsi ajal otse Moskvast Tallinnasse lennutada.

Brochs ei kahetse toonast otsust põrmugi. Koostöö tulemusel sündinud uurimus lahendab enam kui 70 aasta vanuse mõistatuse. Maailma meredes elutses hulgaliselt erinevaid organisme juba enne elu plahvatuslikke mitmekesistumist kambriumi ajastu alguses. Ediacara olendid olid võrreldes nende kõrval elanud mikroobidega hiiglaslikud. "Häda oli selles, et mitte keegi teadnud, kas nad olid taimed, seened, loomad või hoopis täiesti väljasurnud riik. Nüüdisaegsete standardite järgi võiksid nad elada teisel planeedil," selgitas Brochs.

Näiteks Dickinsonia, millele keskendusid Brochs, Bobrovski ja nende kolleegid, näeb välja nagu ovaalne uksematt, mille läbimõõt ulatub sõltuvalt isendist paarist millimeetrist 1,4 meetrini. Noorel venelasel tuli debati lahendamiseks uudne idee. Mõned Dickinsonia säilmed olid sedavõrd tumedad, et Bobrovski arvates võisid need peita isegi 540 miljoni aastat pärast olendite surma orgaanilisi molekule. Täpsemalt huvitasid teda steroidid. Kuigi argikõnes seostatakse neid eeskätt jõusaali ja ebaseaduslike tegevustega, leidub neid tegelikult kõigis keerukamates organismides.

Töörühm ei tundunud end siiski piisavalt kindlalt, et minna happe ja skalpelliga kohe Valge mere rannikult päevavalgele tulnud Dickinsonia fossiilide kallale. "Kui sa üritaksid neid endale eBayst hankida, peaksid nad nende eest välja käima umbes 30 000 dollarit – jah, ma vaatasin järgi – ja peale selle on neil muidugi hindamatu ajalooline väärtus," märkis Brochs. Nõnda tegi töörühm esmalt katseid väiksemate ja laialt levinumate ediacara ajastust pärit fossilidega, mis koonduvad nime alla Beltanelliformis. Tulemused olid paljutõotavad – säilmetes leidus keerukaid molekule.Dickinsonia säilmetest kasuliku info eraldamine nõudis ligikaudu 30 000 dollarit maksvate fossiilide osalist hävitamist. Autor: Ilja Bobrovski/Austraalia riiklik ülikool

Viimaks Dickinsonia fossiile uurides selgus, et 93 protsendi eraldatud molekulide selgroo moodustasid 27 süsiniku aatomit. Täpsemalt oli tegu kolesteroididega. Samasse keemilisse rühma kuulub ka laiemalt tuntud kolesterool. Olulisena leiab neid teadaolevalt vaid loomarakkudest. Võrdluseks vahetult Dickinsonia fossiilide kõrvalt paiknevatest säilmetest võetud proovid sisaldasid 70 protsendi ulatuses stigmasteroide. Nüüdisajal leiab 29 süsiniku aatomist koosnevaid molekule eeskätt rohevetikatest.

"Olen töö järel kindel, et saame uurida sama tehnikaga veelgi vanemaid organisme. Selle eeldusena peavad olema nende fossiilid muidugi piisavalt hästi säilinud. Suur osa kõige vanematest säilmetest on justkui ahjust läbi käinud ja nagu oletada võid – orgaanika ja kõrge temperatuur pole väga head sõbrad," märkis Brochs. Dotsent nentis, et sel viisil saadava info hulk on siiski piiratud. Teisalt võiksid viidata suuremad keemilised erisused sama fossiili piires näiteks soolestiku ja teiste organite olemasolule.

Samas jääb lahtiseks küsimus, millist rolli mängis Dickinsonia loomade edasises arengus. Tegu võis olla nii evolutsiooni nurjunud katsega kui ka sillutada teed veelgi keerukamate loomade tekkele. Igal juhul ulatub loomariigi ajalugu analüüsi põhjal Brochsi sõnul kaugemale minevikku, kui paljud tema kolleegid arvata oskasid. Samuti saab kuulutada juba 558 miljoni aasta eest maailmameres elutsenud Dickinsonia praeguse seisuga üheks kõige vanemaks loomaks, mis kunagi maailmas eksisteerinud.

Tõenäoliselt maailma vanimat looma kirjeldav uurimistöö ilmus ajakirjas Science.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: