Mõned suured rohusööjad kogunevad karjaks kokku mitte üksnes siis, kui nad söövad, vaid ka siis, kui nad roojavad. Sellisel tegevusel on teadlaste sõnul mitmeid kasulikke ülesandeid. Näiteks hügieeni seisukohalt hoiab see ära laialdase uute parasiitide ilmumise. Teiseks on seltsis koos ka turvalisem. Nüüd on teadlased leidnud, et selline komme ulatub iidsetesse aegadesse, kui imetajaid veel polnudki, vahendab Phys.org.

Nimelt on Argentina teadlased leidnud riigi loodeosast ühe massiivse kivistunud väljaheidete kogumi. Selles on vähemalt 30 000 pabulat, mille mõõdud ulatuvad poolest sentimeetrist 35 sentimeetrini. Mõnes kohas on iidsed ekskremendid kuhjatud ruutmeetrile sajakaupa kokku.

Teadlaste sõnul ulatub selle loomade ühiskäimla vanus tagasi 240 miljoni aasta taha. See on 20 miljonit aastat vanem, kui seni teada olnud vanim seesugune leid. Kivistunud väljaheidete lähem uurimine viitas tõsiasjale, et need on sinna kunagi poetanud hiiglaslikest rohusööjatest roomajad Dicynodonid, kes elasid koos varaste dinosaurustega.

Ajakirjas Nature's Scinetific Reports ilmunud artiklis tõdevad teadlased, et tegemist on esimese tõendiga hiiglaslike rohusööjate ühiskäimla kohta, mis viitab tõsiasjale, et selline praegustele imetajatele omane käitumismaneer pärineb tegelikult nende kaugetelt sugulastelt miljonite aastate tagant.