Kanadast leitud eelajalooline ookeanivetes elunenud uss osutus vanimaks teadaolevaks inimese eellaseks.

Kanada Kaljumäestiku viiesaja miljoni aasta vanustes kivististes säilinud väljasurnud loomaliik on vanim seni leitud primitiivse seljakeelikuga elusolend.

Selgroogsete eelkäijana võib seda tillukest looma pidada kõigi keelikloomade hõimkonda kuuluvate liikide otseseks esivanemaks. Keelikloomadeks on nii kalad, linnud, roomajad, kahepaiksed kui ka imetajad.

Viie sentimeetri pikkune angerjale sarnanev olevus Pikaia gracilens oli seega luikede, madude, karude, sebrade, inimeste ning paljude teiste väga erinevate liikide eelkäija. Vees liikus see silmadeta loom tõenäoliselt oma kehaga küljelt küljele vingerdades.

P. gracilensi kivistised leiti esmakordselt sada aastat tagasi Kanada Kaljumäestiku kildast, kuid neile ei pööratud tähelepanu, sest arvati, et loom võis olla angerjate või vihmausside eelkäija.

Alles 1970ndatel aastatel hakati spekuleerima, et need kivististena säilinud olevused võisid olla keelikloomad, sest neil tundus olevat algeline seljakeelik, mis kujutab endast selgroos peituvat närvidest koosnevat toru. Kuivõrd neil puudus lõplikult välja arenenud selgroog, ei jõutud loomade kuuluvuse osas siiski ühesele seisukohale.

Nüüd on Briti ja Kanada teadlased selle liigi  114 isendi kivistisi analüüsides leidnud neil nii seljakeeliku, veresoonkonna kui ka müomeerideks nimetatavaid skeletilihaste koest kimpe.

"Müomeeride avastamine on lõplik tõestus, mida me oleme pikka aega otsinud," märkis ajakirjas Biological Reviews avaldatud uuringu autor Simon Conway Cambridge'i ülikoolist. "Me tuvastasime müomeerid, närvisüsteemi, seljakeeliku ja veresoonkonna, mis näitab selgelt, et P. gracilens on kõige algelisem meie planeedil elanud keelikloom."