Ameerika ja Austraalia teadlased on avastanud tõendust, et 555 miljonit aastat tagasi elas merepõhjas urge uuristav loomake, kelle sugustest võivad pärineda kõik tänapäeval elavad bilateraalse ehk kahepoolse sümmeetriaga olendid.

Ikaria wariootia, nagu teadlased ta nimetanud on, sarnanes kehaehituse üleüldiselt plaanilt suurema osaga üldtuntud loomadest — tal oli selgelt eristunud esi- ja tagaots, mõlemas neis tõenäoliselt ka väike avaus, mida omavahel ühendas seedekulgla, ja ta vasak pool oli enam-vähem parema poole peegelpilt.

Kahepoolne sümmeetria oli evolutsiooni leiutis, mis andis loomadele mitte ainult vasaku ja parema kehapoole, vaid ka eelistatava liikumissuuna, mis omakorda viis pea tekkele, millest omakorda on tulenenud peaaju kujunemine jne. See annab lõppkokkuvõttes palju eeliseid vähem sümmeetriliste olendite, nagu näiteks käsnade ees.

Ikaria uuristatud käigud avastati Lõuna-Austraaliast juba umbes 15 aastat tagasi. Juba siis olid teadlased seda meelt, et uuristajaks pidi olema kahepoolse sümmeetriaga olend, kuid ühtegi otsesemat tõendust selle olendi kohta ei olnud.

Nüüd aga märkasid Scott Evans ja Mary Droser Riverside'i California Ülikoolist mõnedes urgudes väikesi ovaalseid jäljendeid.

Nad võtsid appi laserskanneri, mis tõigi ilmsiks, et tegu oli olnud olenditega, kellel oli pea- ja sabaots. Kehapinnal võis märgata isegi liikumislihaste reljeefi. Loomad olid olnud 2—7 millimeetrit pikad ja 1—2,5 millimeetrit laiad.

Teadlased ongi arvanud, et esimesed kahepoolse sümmeetriaga loomad pidid olema väikesed ja lihtsa kehaehitusega.

Evans ja kaasautorid kirjutavad neist Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.