Nädala teadusteemad: soolevähi kurjus, diabeet ja mikroobid Saturni kuul ({{commentsTotal}})

Teadus märtsi esimesel nädalal.
Teadus märtsi esimesel nädalal. Autor/allikas: ERR

Vähkkoe energiatarbimisest sõltub tema agressiivsus. Mikroobid suudaksid elada Saturni kuul. Diabeet on tegelikult mitu erinevat haigust. Need on esiletõsted lõppeva nädala Eesti ja välismaa teadusteemadest.

Alustame vähist ja tema agressiivsusest. Vähi teket põhjustab energiametabolism ehk koe energiavahetus, mis enamasti ei põhjusta geenid, nii selgus hiljutisest TTÜ ja KBFI koostöös valminud Andre Koidu doktoritööst. Kui terve rinnakoe rakud on normaalse energiatarbimisega, siis rinnavähirakud kasutavad palju rohkem energiat. Samamoodi on energiatarbimisega seotud soolevähi agressiivsus.

Mida Andre Koidu doktoritöö vähiuuringutes muuta võib, saab lugeda loost “Doktoritöö: rinna- ja soolevähi agressiivsus sõltub energiast”.

Tartu ülikooli arheoloogil Ragnar Saagel ilmus aga teadusartikkel, mis annab ülevaate sellest, milliseid värvilisi metalle valati siinsetel aladel rauaajal ning mis metallid need olid.

“Me näeme, et rauaajal olid käsitöölistel teatavad piirangud. Nad said kasutada ainult kohalikust savist tehtud tiigleid, mis olid ainult natukene kõrgema sulamistemperatuuriga kui need metallid ise,” selgitas Saage.

Võib öelda, et rauaja lõpus olid muistsed eestlased tublid käsitöölised. Aga milline mõju oli ristiusustamisel ja võõrvallutajate tulekul, saab lugeda loost “Metallijääk tiiglis kõneleb võõrvallutajaga kaasa tulnud tehnouuendusest”.

Tartu ülikooli lõpetanud Kaidi Lõo kaitses hiljuti Kanadas Alberta ülikoolis doktoritöö, milles uuris pilgujälgimiskatse abil, kuidas sõna grammatiline keerukus ja kasutamissagedus mõjutavad eesti keele rääkijate lugemiskiirust.

Ta tahtis mõista, kuidas nad keelest aru saavad ning mil moel mõjutavad keelekasutust vanus, lugemus ja teised sarnased aspektid. Millistele tulemustele ta jõudis, saab lugeda loost “Eesti noorteadlane uuris Kanadas pilke jälgides eestlaste keelekasutust”.

Els Heinsalu Autor: Sander Koit / ERR

Sel nädalal ilmus portreelugu Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendist Els Heinsalust. “Teen ära selle, mida mul on vaja ära teha, ja ei raiska sama palju või isegi rohkem aega selle üle vingumisele. Ma ei ürita seda isiklikult nii palju südamesse võtta. Kui midagi on tõesti halvasti või üle mõistuse, tuleb seda lihtsalt õigetele inimestele öelda. Ehk annab midagi teistmoodi teha,” arutles Heinsalu. Soovitame noorteadlase selgeid ja vahedaid mõtteid lugeda loost “Els Heinsalu: lihtsalt vingumisest pole kasu, räägi õigete inimestega”.

Teaduselus pakkus enim kõneainet uudis, et Tallinna ülikool sulgeb kulude kokkuhoidmiseks soome keele ja kultuuri eriala. See tõstatas edasise arutelu kõrghariduse rahastamisest ning viis rektorite väljaütlemisteni, mis seavad kahtluse alla tasuta kõrghariduse võimalikkuse ja mõistlikkuse.

Mitu huvitavat teadusuudist tuli välismaalt. Euroopa toiduohutusameti (EFSA) värske raport kinnitas, et laialt kasutatavad taimekaitsevahendid on mesilastele ohtlikud. Neonikotinoide tootev suurettevõte Bayer seadis järeldused taas kahtluse alla.

Sisuliselt järeldub uuest EFSA raportist, et neonikotinoidid kahjustavad väga tõenäoliselt nii metsmesilasi kui ka kodustatud mesilasi. Tõendid on tugevamad kui 2013. aastal. Tundub, et neonikotinoide ei saa kasutada välitingimustes viisil, et need kujutaksid kõigile mesilasrühmadele vaid väikest riski. Karme tõdemusi täis raportist saab lugeda loost “Euroopa toiduohutusamet: tuntud putukamürgid on mesilastele ohtlikud”.

Vähemalt mõni Maa mikroob suudab hakkama saada Saturni kuu Enceladuse jäise pinna all loksuva ookeani karmides tingimustes.

“Me kipume alahindama, kui rasketes oludes võivad mõned Maa elusolendid kasvada. Seega ei ole tegelikult sedavõrd üllatav, et neist mõned taluvad Enceladuse ookeanisügavuses valitsevat rõhku ning kõrget vingugaasi ja ammoniaagi taset,” leidis uurimuse juhtivautor Simon Rittmann, Viini ülikooli mikrobioloog ERR Novaatorile antud intervjuus.

Brasiilia soodajärve põhjast ja ookeanisetetest leiti ülikeerukas hiidviirus. Sellel on olemas 20 geeni, mis on tarvilikud valkudesse kõigi 20 aminohappe lisamiseks. Kokku suudab viirus seetõttu töörühma hinnangul valmistada ligikaudu 1350 erinevat valku. Võrdlusena on A-tüüpi gripiviirusel vaid 10–11 valku kodeerivat geeni ja HIV-il ainult üheksa.

Tupanviirus. Autor: La Scola et al./Nature

Kas inimesed peaksid olema selle viiruse ees ettevaatlikud, saab lugeda loost “Brasiilia soodajärvest leiti teadaolevalt maailma keerukaim viirus”.

Nädal algas ja lõppes kokku kahe eriilmelise ja sisuka looga diabeedist. Diabeet võib olla tegelikult viis erinevat haigust. See aitaks tõhustada ravi, leiavad Soome ja Rootsi teadlased.

Eesti teadlased aga otsisid lahendust diabeedi väljakujunemisest hoidumiseks. Kuidas diabeedile eelneva eeldiabeediga toime tulla, saab lugeda artiklist “Tudeng soovitab lõputöös, kuidas vältida eeldiabeedi arenemist diabeediks”.

Kurva noodi nädalas andis Tartu ülikooli inimgeograafia professori Rein Ahase ärasaatmine.

 



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: