Kuigi eeldiabeediga inimestel ei avaldu ühtki haigustunnust, on nende vere suhkrutase normist kõrgem ja 70 protsendil neist areneb seisund edasi diabeediks. Kui avastada eeldiabeet õigel ajal, on võimalik diabeedi teket vältida või see pikaks ajaks edasi lükata.

Eelkõige tuleks selleks muuta oma igapäevaharjumusi seoses toitumise ja füüsilise aktiivsusega, tõdeb sel teemal Tartu tervishoiu kõrgkoolis õenduse erialal lõputöö kaitsnud Grete Pihlapuu.

Pihlapuu töötab Tartu ülikooli kliinikumis erakorralise meditsiini osakonnas ja Tartu ülikoolis neuropsühhofarmakoloogia uurimisrühmas. Tema lõputööd juhendas TÜ neuropsühhofarmakoloogia teadur Mariliis Vaht.

Vaht selgitas, et diabeedi väljakujunemisel on tüsistusteks neerude, silmade, närvide ja veresoonkonna kahjustused, mis halvendavad tunduvalt elukvaliteeti ja töövõimet, lisaks suureneb risk haigestuda teatud kasvajatesse.

“Liigne suhkur veres mõjub toksiliselt, kahjustades veresooni, südant ja närve ning seeläbi ka organeid tervikuna.”

Miks me diabeeti haigestume?

Teist tüüpi diabeedile eelneb alati lühemat või pikemat aega eeldiabeet. See on elustiilist tingitud seisund, mille puhul paastuveresuhkru tase ületab stabiilselt tervisliku normi.

Eeldiabeedi ja teist tüüpi diabeedi kujunemise sagedasimad riskitegurid on depressioon, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, ebatervislik toitumine ja diabeet lähisugulaste seas.

Eeldiabeeti haigestumise riski suurendavad perekondlikud harjumused, seda eriti lapseeas. Mida ebatervislikumalt pere toitub ja mida vähem on tavaks olla füüsiliselt aktiivne, seda suurema tõenäosusega võtab laps need harjumused kaasa täiskasvanuikka.

Samuti suurendab lapsel eeldiabeeti haigestumise riski märkimisväärselt see, kui emal esines rasedusaegne diabeet. “Seega tuleks juba lastele õpetada tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse olulisust,” rõhutab Grete Pihlapuu.

Samas ütles ta, et eeldiabeedi diagnoosimise teeb keerukaks asjaolu, et sellel puuduvad konkreetsed tunnused. Sageli jääb seisund mõne teise haiguse varju, millega pöördutakse esmatasandi tervishoiutöötaja poole.

“Kuigi organism suudab eeldiabeedi faasis tulla veresuhkru kõrgenenud tasemega toime suhteliselt kaua, on insuliini tootvate rakkude aktiivsus vähenenud juba poole võrra. Selle põhjustavad liigse veresuhkru tekitatud kahjustused,” rääkis Pihlapuu.

“Töödeldud, kaloririkas ja toitainevaene dieet tõstab veresuhkru ja lipiidide taset veres järsult. See tekitab organismis oksüdatiivse stressi. Järgneb põletikureaktsioon, mis kahjustab organeid, veresooni ja närve. Suitsetamine ja liigne alkoholi tarvitamine suurendavad põletikureaktsiooni kehas veelgi.”

Kuidas diabeeti vältida?

Grete Pihlapuu uurimistööst selgus, et eeldiabeediga inimene on valdavalt ülekaaluline ja depressioonis, suitsetab, toitub ebatervislikult ja liigub vähe ning tema perekonnas esineb diabeeti.

Lisaks soovitab Pihlapuu pöörata rohkem tähelepanu tähelepanu polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naistele, sest neil on suurem risk haigestuda eeldiabeeti. Sageli kaasub ka depressioon.

Pihlapuu rõhutab, et isegi siis, kui inimesel on geneetiline eelsoodumus haigestuda diabeeti, saab igapäevaharjumusi märksa tervislikumaks muutes kahandada haigestumisriski kuni 90 protsenti.

“Eeldiabeedi riski vähendamiseks tuleks tegeleda eelkõige liigse kehakaalu langetamisega. Selleks tuleks menüüs tugevalt vähendada kiiresti imenduvate süsivesikute kogust ja eelistada tervislikumat toitu,” soovitab Pihlapuu.

“Ebatervislik toit sisaldab suures koguses rafineeritud tärklist, suhkrut ning satureeritud ja transrasvu. Sellises toidus on vähe oomega-3 rasvhappeid ja antioksüdante ning puuviljast, juurviljast ja täisteraviljast pärinevaid kiudaineid. Tuleks suurendada füüsilist koormust, loobuda suitsetamisest ja liigsest alkoholist. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka vaimset tervist, mis mõjutab söömis- ja liikumisharjumusi tugevalt.”