Lähtuvalt sellest, kui palju probleeme tekitab alkohol tarvitajale ja teda ümbritsevatele, on see loetud kõige kahjulikumaks uimastiks. Kuigi olukord on tasapisi paranemas, paistab Eesti rahvusvahelisel tasandil veel jätkuvalt silma ohtra alkoholitarbimisega.

Mehed tarvitavad alkoholi ning kogevad alkoholiga seotud probleeme enamasti rohkem kui naised. Nii selgus ka doktoritööst – poisid alustasid alkoholi tarvitamisega varem ning tegelesid sellega sagedamini kui tüdrukud. Selle tulemusena oli ka noores täiskasvanueas tunduvalt rohkem alkoholi kuritarvitamisega hädas olevaid mehi kui naisi.

Alkoholiprobleemide kogemise tõenäosust tõstsid ka stressirikkad elusündmused ning halvad suhted kodus ja koolis.

„Analüüsides geenide mõju alkoholitarbimisele, leidsime, et probleemset alkoholitarbimist ennustasid just sellised geneetilised eripärad, mis olid seotud madalama stressitaluvuse ja suurema avatusega keskkondlike mõjude suhtes. Seosed ei olnud aga üleüldised ja sõltusid suures osas sünnikohordist – perioodist, mil inimene sündinud oli,“ selgitas Vaht.

Seega võib inimesel alkoholi tarbimiseks esineda geneetiline soodumus, kuid vähese keskkondliku stressi puhul ei pruugi probleemset tarbimist kujuneda.

Kiired ühiskondlikud muutused, mis said alguse 1990. aastatel ning toimuvad praegugi, mõjutavad meie ühiskonnas väärtushinnanguid, vaba aja tegevusi, suhteid ja igapäevast toimetulekut.

Keskkondlikud piirangud, sealhulgas sotsiaalsed normid ja kättesaadavuse piiramine, vähendavad geneetilisi mõjusid alkoholitarbimisele. Vabamates tingimustes avalduvad geeniefektid aga ilmekamalt. Sotsiaalne kontekst võib toimida ka stressorina, mis võimendab geneetilisi eelsoodumusi. Kultuurisisesed ja ühiskondlikud muutused vormivad pidevalt inimeste identiteeti ja elustiili ning vahendavad ka geeniefekte alkoholitarbimisele.

Sõltuvushäirete esinemise riskiga seotud geenide tuvastamine annab aimu häire põhjustest ning ravivõimalustest, olles sisendiks ravimitööstusele ja uudsete sekkumiste väljatöötamisele. Geenide ja keskkonna koosmõju analüüsimine aitab mõista, kuidas geenid erinevates tingimustes avaldudes sõltuvushäirete riski mõjutavad – millised geenid missuguste keskkonnatingimuste juures sõltuvushäirete kujunemist soodustavad, või vastupidi, millistel on kaitsev mõju.

„Kuna alkoholism on krooniline ja ravile raskesti alluv, on selle haiguse tekkimist ennustavate bioloogiliste näitajate uurimine äärmiselt päevakajaline. Lisaks sellele on keskkond pidevas muutumises ning mõistmaks geenide mõju inimese käitumisele, tuleb korrektsete mudelite koostamiseks seda arvesse võtta,“ ütles Vaht.

16. novembril kaitses TÜ psühholoogia instituudi nõukogus Mariliis Vaht doktoritööd “Geenid ja alkoholitarvitamine: levinud geenipolümorfismide mõju rahvastikus“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks psühholoogia alal. Tema juhendajad olid professor Jaanus Harro ja professor Evelyn Kiive. Oponendiks oli Bonni ülikooli professor Martin Reuter.