Kanep on ülemaailmselt kõige sagedamini tarvitatav psüühikat mõjustav aine. Kolm aastat tagasi avaldas ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo (UNODC) "Maailma Uimastite Raporti", millest selgub, et maailmas kasutab kanepit mitte-meditsiinilistel eesmärkidel 181,8 miljonit 15–64-aastast inimest.

Tartu Ülikooli psühhiaatria vanemteaduri, doktor Liina Haringu sõnul on kanepi ja teiste uimastite tarvitamine tõusutrendis ka Eestis elavate noorte seas. "Selles ei ole mingit kahtlust," ütles ta.

"Ühiskonna arengute tõttu saanud uimastite tarvitamine üheks peamiseks psüühikahäireid vallandavaks keskkondlikuks mõjuteguriks," rääkis Haring. "Nii alkoholi, tubakatoodete kui ka illegaalsete psühhoaktiivsete ainete tarvitamise soovimatud tagajärjed tulevad ilmsiks eelkõige geneetilise eelsoodumusega isikutel, kes omavad ainetega kokkupuuteid just noores eas. See on aeg, mil aju tasandil närvivõrgustiku areng on läbimas olulist küpsemisetappi."

Selleks, et kanepist ja teistest psüühikat mõjutavates ainetest tulenevaid probleeme vähendada on Tartu Ülikooli teadlased alustanud teadusprojekti "Ained ja Arenevad Ajud". Uuring on teadlaste seas saanud hellitusnime AAA-uuring ja sellesse kaasatakse nii noored kui ka täisealised.

Kõigepealt tahavad teadlased selle uuringuga välja selgitada 16–45 aastaste Eesti inimeste vaimse tervise seisundi ja ainete tarbimise ning terviseriskide seosed. Kui tulemused käes, hakatakse uute teadmiste põhjal abivajajatele tõhusaid sekkumisprogramme arendama.

"Näiteks koostöös Tervise Arengu Instituudiga oleme koolitamas Tartu-, Pärnu- ja Viljandimaal töötavaid vaimse tervise õdesid. Need on õed, kes hakkavad tegema nõustamiskoolitusi, mis õpetavad vajalikke oskusi kannabinoidide tarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks," rääkis Liina Haring Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudist.

Kanep ja skisofreenia

Eestimaal elavate psühhoosihaigete aju ja kogu inimese organismi koostoimimise eripärasid on viimaste aastate jooksul uuritud väga mitmekülgselt. Sellistes uuringutes on koostööd teinud Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi ning Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlased. AAA-uuringusse on peale nimetatud asutuste kaasatud ka teadlased Tervise Arengu Instituudist.

Uurijate sõnul on kanepiga seoses levivad mitmeid vääruskumusi ja -hoiakud. Näiteks usuvad paljud, et kanepi puhul on tegemist vähem tervist kahjustava psühhoaktiivse ainega kui näiteks alkohol või teised uimastid. "Tegelikkuses on kannabinoidide tarvitamine seotud mitmete lühiaegselt või püsivalt avalduvate tervisele kahjulike tagajärgedega," sõnas doktor Liina Haring.

Kanepi tarvitamisega kaasnevad sageli järgmised terviseprobleemid:

• ärrituvus,
• rahutus,
• ärevus,
• depressiivsus,
• agressiivsus,
• unehäired,
• impulsiivsus,
• tähelepanu- ja mäluhäired ning
• füüsilised sümptomid nagu näiteks valud, külmavärinad, higistamine, kehatemperatuuri tõus ja hingamisteede haigusseisundid.

Teatud juhtudel võivad kaasneda tajuhäired – näiteks  illusoorsed kujutelmad või meelepettelised elamused, mis võivad esineda koos psühhootilisele häirele omaste mõttekäiguhäiretega.

Haringu sõnul võivad psühhootilised sümptomid aine tarvitamise lõpetamisel ajas taanduda, kuid teatud geneetiliste eelsoodumustega isikutel võib eeskätt noores eas rohke kanepi tarvitamine vallandada kroonilise psühhootilise häire, näiteks skisofreenia avaldumise.

Skisofreeniaspektri häiretesse haigestutakse enamasti noores täiskasvanueas, mil isiku edasise toimetuleku prognoosi osas on väga suure tähendusega kaks tegurit. Ühelt poolt sõltub see esmase psühhoosiepisoodiga patsiendiga tegeleva ravimeeskonna olemasolust, vajalike lisauuringute tegemisvõimalusest, indiviidikesksete farmakoloogiliste ravivalikute ning psühhoterapeutiliste sekkumisvõimaluste kasutamisest. Teiselt poolt on määravad ka patsiendi individuaalsed eripärad, mis tulenevad tema geneetilistest teguritest ja ajutegevuse kohanemisvõimekusest keskkondlike mõjudega.

Avalik loeng

Kirjeldatud probleemid ongi põhjus, miks Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku, Tervise Arengu Instituudi ja veel mitme instituudi teadlased algatasid projekti "Ained ja Arenevad Ajud" ehk AAA-uuringu.

16–45-aastased Eesti elanikud, kes soovivad selles uuringus osaleda, leiavad lingi eesti- ja venekeelsele veebipõhisele küsimustikule Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku kodulehelt.

Uuringus võivad osaleda ka need, kes pole psühhoaktiivseid aineid tarvitanud. Soovijale antakse küsimustiku lõpus tagasisidet tema isikliku psühhoosiriski, isiksuse omaduste ja ainete tarvitamisega seotud terviseriskide kohta.

Uurijad võtsid õppeaasta alguses ühendust ka gümnaasiumide ja kutseharidust pakkuvate õppeasutustega, et kaasata uuringusse võimalikult palju noori. Koostööd teinud koolides korraldati loenguid teemal "Ained ja Arenevad Ajud". Kõigil huvilistel on võimalik samasisulist avalikku loengut kuulata ka järgmisel teisipäeval, 11. detsembril kl 18 Tartus Biomeedikumis (Ravila 19, auditoorium 1006).